Riigiinfo Filipiinid

Filipiinid on riik, kus troopiline loodus, rikkalik kultuur ja saareelu moodustavad erakordselt mitmekesise terviku. Siin kohtuvad Aasia, Hispaania ja Ameerika ajaloo- ning kultuurimõjud, mida võib märgata nii arhitektuuris, toidus, keeles kui ka inimeste igapäevaelus.
Filipiinid ei tähenda ainult valge liivaga randu ja türkiissinist merd, kuigi just nende poolest on riik maailmakuulus. Saarestikus on 7641 saart, mille vahel leidub kõrgeid lubjakivikaljusid, troopilisi vihmametsi, vulkaane, riisipõlde, korallriffe ja väikeseid paradiisirandu.
Filipiinide üks suurimaid väärtusi on inimesed. Filipiinlased on tuntud oma sõbralikkuse, naeratamise ja külalislahkuse poolest. Inglise keelt räägitakse laialdaselt, mistõttu on reisijal kohalikega suhtlemine üldjuhul lihtsam kui paljudes teistes Aasia riikides.

Filipiinid lühidalt:
Pindala: ~300 000 km²
Elanike arv: ~117,3 miljonit
Pealinn: Manila
Suurimad linnad: Quezon City, Manila, Davao, Caloocan ja Cebu City
Riigikeeled: filipino ja inglise keel
Rahaühik: Filipiinide peeso (PHP)
Religioon: valdav osa elanikkonnast on roomakatoliiklased. Lisaks on levinud protestantlus, islam ning mitmed teised kristlikud ja kohalikud usutraditsioonid.
Ajavöönd: Filipiinidel on aasta läbi UTC+8. Eestis on talvel aeg Filipiinidest 6 tundi ja suvel 5 tundi taga.
Telefonikood: Riigikood +63
Elekter: 220 volti, 60 Hz; kasutatakse peamiselt A- ja B-tüüpi pistikuid. Mõnes hotellis võib olla saadaval ka 110 V pistikupesi.

Geograafia
Filipiinid on Kagu-Aasias asuv saareriik, mis paikneb Vaikse ookeani lääneosas. Saarestik koosneb 7641 saarest ning jaguneb kolmeks peamiseks saarerühmaks: Luzon, Visayas ja Mindanao.
Luzon on riigi suurim ja kõige rahvarohkem saar ning seal asub pealinn Manila. Visayase piirkonda kuuluvad muu hulgas Cebu, Bohol, Panay, Negros ja Leyte ning Mindanao on Filipiinide suuruselt teine saar.
Riigi geograafia on erakordselt mitmekesine. Siin leidub aktiivseid ja kustunud vulkaane, mäeahelikke, džungleid, riisipõlde, mangroove, lubjakivikaljusid ning tuhandeid väikeseid saari ja laidusid. Filipiinid kuuluvad maailma bioloogiliselt kõige mitmekesisemate riikide hulka ning merekeskkond on riigi looduse üks suurimaid rikkusi.
Filipiinidel maismaanaabreid ei ole, sest tegemist on saareriigiga. Merel piirnevad Filipiinid põhjas Taiwaniga, kirdes Jaapaniga, idas ja kagus Palauga, lõunas Indoneesiaga, edelas Malaisiaga ning läänes Vietnami ja Hiinaga. Merepiiride osas on mõningaid territoriaalseid vaidlusi, eelkõige Lõuna-Hiina merel.
Filipiinide rannajoon on väga pikk ja ranniku lähedal leidub ulatuslikke korallriffe. Paljud saared on tuntud suurepäraste sukeldumis- ja snorgeldamisvõimaluste poolest. Palawan, Bohol, Cebu ja Siargao on vaid mõned piirkonnad, kus mereelamus on reisi oluline osa.

Kliima
Filipiinidel valitseb troopiline mereline kliima, mida iseloomustavad kõrged temperatuurid, suur õhuniiskus ja rohke sademete hulk. Riigi keskmine aastane temperatuur on umbes 26,6 °C. Kõige jahedam on tavaliselt jaanuaris ning kõige kuumem mais.
Üldjoontes jaguneb aasta kaheks peamiseks perioodiks: vihmaperiood juunist novembrini ja kuiv hooaeg detsembrist maini. Kuiv hooaeg jaguneb omakorda jahedamaks kuivaks perioodiks detsembrist veebruarini ning kuumaks kuivaks perioodiks märtsist maini.
Piirkondlikud erinevused on siiski suured. Mõnel pool võib sademeid esineda aasta läbi ning näiteks riigi idaosas on vihmasemad perioodid teistsugused kui läänerannikul. Seetõttu ei saa kogu Filipiinide kohta anda ühte kindlat „parimat“ reisikuud.
Filipiinide ilma mõjutavad oluliselt ka taifuunid, mis võivad tuua tugevaid vihmasadusid, tuuli ja kõrgeid laineid. Taifuunide mõju on riigi eri osades erinev.

Riiklikud pühad:
01 Jaanuar – Uus aasta
Jaanuar/veebruar (liikuv) - Hiina uusaasta
Märts/aprill (liikuv) Vaikne laupäev. Kristliku suure nädala osa, mis eelneb lihavõttepühadele
09 Aprill – vapruse päev. Mälestuspäev, millega meenutatakse Teise maailmasõja aegset Bataan'i langemist 1942. aastal ning austatakse Filipiinide ja Ameerika sõdureid, kes võitlesid okupatsioonivägede vastu.
01 Mai – Töörahvapüha
12 Juuni – Iseseisvuspäev. Riiklik püha, millega tähistatakse Filipiinide iseseisvuse kuulutamist Hispaania võimu alt 1898. aastal kangelase General Emilio Aguinaldo juhtimisel.
21 August - Ninoy Aquino päev. Mälestuspäev, mis on pühendatud opositsioonijuht Benigno "Ninoy" Aquino Jr. mõrvale 1983. aastal Manila lennujaamas. See sündmus oli otsene tõuge hilisemale demokraatialiikumisele.
Augusti viimane esmaspäev – Rahvuskangelaste päev. Mälestuspäev kõigi Filipiinide ajaloos riigi vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnud kangelaste (nii tuntud kui ka tundmatute) meenutamiseks.
01 November - Kõikide pühakute päev
02 November - Hingede päev
30 November – Bonifacio päev. Katipunan'i revolutsioonilise liikumise asutaja ja Filipiinide ühe olulisema vabadusvõitleja Andrés Bonifacio sünniaastapäev.
08 Detsember – Neitsi Maarja pärispatuta saamise püha
24 Detsember - Jõululaupäev
25 Detsember – Jõulupüha
30 Detsember – Rizali päev. Filipiinide rahvuskangelase dr José Rizali mälestuspäev. Tähtpäevaga meenutatakse tema hukkamist Hispaania võimude poolt 1896. aastal Bagumbayani väljakul.
31 Detsember - Aasta viimane päev

Kuna Filipiinidel on märkimisväärne moslemikogukond (eriti Mindanaos), kuualtatakse igal aastal vastavalt islami kuukalendrile riiklikeks pühadeks ka Eid al-Fitr (Ramadani lõpu püha) ja Eid al-Adha (Ohvripüha). Mõlemad on liikuvad pühad.

Raha
Riigi ametlik valuuta on Filipiinide peeso (PHP), mis jaguneb 100 centavoks.
Ligikaudne kurss: 1 EUR ≈ 71 PHP (august 2026). Kurss on muutuv ning enne reisi tasub kontrollida kehtivat vahetuskurssi.
Suuremates hotellides, restoranides, kaubanduskeskustes ja linnades on rahvusvahelised pangakaardid üldiselt hästi kasutatavad. Väiksematel saartel, kohalikel turgudel, tänavatoidukohtades ja kaugemates piirkondades ei pruugi kaardimakse alati võimalik olla. Seetõttu on soovitatav hoida reisil kaasas piisavalt sularaha.
Sularahaautomaate leidub linnades ja turismipiirkondades, kuid väiksematel saartel võib nende kättesaadavus olla piiratud. Eriti saartevahelisel reisil on mõistlik enne väiksematesse ja kaugematesse piirkondadesse suundumist piisavalt sularaha varuda.
Välisvaluutat saab vahetada pankades, suuremates hotellides, kaubanduskeskustes ja ametlikes valuutavahetuspunktides.

Kauplemine ja jootraha
Filipiinidel ei ole kauplemine tavapärases poes nii levinud kui näiteks paljudes Lähis-Ida riikides. Kohalikel turgudel ja väikestes tänavapoodides võib hinnas siiski mõningal määral kokku leppida, kuid seda tehakse pigem rahulikult ja sõbralikult.
Jootraha on Filipiinidel paljude teenuste puhul tavapärane. Levinud suurusjärk on umbes 10%, kui arvele ei ole juba lisatud teenustasu. Kui restoranis on arvel märgitud 10% service charge, ei ole täiendav jootraha kohustuslik.
Jootraha võib anda ka hotelliteenijatele, giididele, autojuhtidele ja teistele teenindajatele. Täpne summa sõltub teenuse kvaliteedist ja olukorrast.

Elekter, internet ja side
Filipiinidel on kasutusel 220-voldine elektrisüsteem sagedusega 60 Hz. Levinumad on A- ja B-tüüpi pistikud, millel on kaks lamedat paralleelset kontakti. Mõnes hotellis võib olla kasutusel ka 110-voldiseid pistikupesi.
Eestist reisides on soovitatav kaasa võtta universaalne reisadapter, sest pistikupesad ei pruugi olla samasugused nagu Eestis.
WiFi on hotellides, restoranides ja suuremates linnades üldiselt hästi kättesaadav. Väiksematel ja kaugematel saartel võib ühendus olla aeglasem või ebastabiilsem.
Mobiililevi on asustatud piirkondades üldiselt hea, kuid mägistel aladel ja väiksematel saartel võib levi olla piiratud. Pikemal reisil võib olla otstarbekas kasutada kohalikku SIM-kaarti või eSIM-i.

Ohutus ja tervis
Filipiinid on turistide jaoks üldiselt hästi külastatav sihtkoht, kuid nagu igal pool, tasub järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid. Eriti suuremates linnades ja rahvarohketes kohtades tasub hoida isiklikel asjadel silm peal.
Troopilise kliima tõttu on oluline kaitsta end päikese ja kuumuse eest, kasutada kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi, kanda peakatet ning juua piisavalt vett. Suur õhuniiskus võib muuta kuumuse tajutavalt tugevamaks.
Joogivee puhul on turistil kõige kindlam kasutada pudelivett ning vältida tundmatu päritoluga jääd või joogivett.
Sääsed võivad troopilistes piirkondades levitada erinevaid haigusi, mistõttu on soovitatav kasutada putukatõrjevahendit, eriti õhtuti ja looduses liikudes.
Enne reisi tasub vormistada reisikindlustus ning tutvuda kindlustuspoliisi tingimustega, eelkõige sellega, millised ravikulud ja transpordikulud on kaetud. Haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduda kindlustusseltsi, reisijuhi, hotelli administraatori või lähima arstiabipunkti poole.
Taifuunide, tugevate vihmade ja muude loodusnähtuste puhul tuleb jälgida kohalike ametiasutuste ja ilmaameti soovitusi. Filipiinide meteoroloogiaamet PAGASA jälgib pidevalt ilmaolusid ning annab vajadusel hoiatusi.

Liiklus ja transport
Filipiinidel on parempoolne liiklus. Suuremates linnades, eriti Manilas, võib liiklus olla väga tihe ja aeglane ning tipptundidel tuleb arvestada pikkade ummikutega.
Linnades kasutatakse palju taksosid, sõidujagamisteenuseid, busse, jeepney'sid ja kolmerattalisi tricycle'e. Jeepney on üks Filipiinide kõige iseloomulikumaid transpordivahendeid – värvikalt kaunistatud sõidukid on saanud lausa riigi kultuurisümboliks.
Saarte vahel liikumisel kasutatakse siseriiklikke lende, parvlaevu, kiirpaate ja väiksemaid kohalikke paate. Kuna Filipiinid koosnevad tuhandetest saartest, võib ühest piirkonnast teise jõudmine võtta märkimisväärselt aega ning sageli tuleb kombineerida lennu-, bussi- ja laevareise.
Suuremate turismikeskuste vahel on siseriiklik lennuühendus hästi arenenud. Manila ja Cebu on olulised transpordisõlmed ning lennuühendused viivad edasi näiteks Palawani, Coronisse, Siargaole ja Boracay lähistele.
Mõnel väiksemal saarel on peamine transpordivahend mootorratas või tricycle. Liikudes tuleb arvestada, et teeolud, liikluskultuur ja sõidukiirus võivad Eesti omast märgatavalt erineda.

Söök ja jook
Filipiinide köök on sama mitmekesine kui riik ise ning selles on tugevalt tunda nii kohalikke Aasia mõjutusi kui ka Hispaania ja Ameerika pärandit. Toidus kasutatakse palju riisi, liha, kala, mereande, köögivilju, kookost, puuvilju ja erinevaid hapukaid ning magusaid maitseid.
Üks tuntumaid Filipiinide roogi on adobo, mida valmistatakse tavaliselt kana või sealihaga ning maitsestatakse muu hulgas äädika, sojakastme ja küüslauguga. Väga populaarne on ka sinigang – hapuka maitsega supp, mida valmistatakse liha või mereandide ning köögiviljadega. Filipiinide tuntud roogade hulka kuuluvad samuti pancit, kare-kare, sisig ja lechon.
Lechon on pidulikul puhul valmistatav aeglaselt küpsetatud terve siga ning seda peetakse üheks Filipiinide olulisemaks piduroaks. Cebu on eriti tuntud oma lechoni poolest.
Riis on filipiinlaste toidulaual väga oluline ning seda serveeritakse paljude pearoogade kõrvale. Mereäärsetes piirkondades on loomulikult tähtsal kohal värske kala ja mereannid.
Magustoitudest on üks tuntumaid halo-halo, mis on värskendav jäämagustoit, milles võib leiduda magusaid ube, puuvilju, želeed, aurutatud piima ja jäätist. Filipiinid on tuntud ka väga magusate dessertide ning suurepäraste troopiliste puuviljade, eriti mango poolest.
Joogikultuuris on tähtsal kohal kohv, tee, värsked puuviljamahlad ja kookosvesi. Kuumas kliimas on väga populaarne ka värske mango ning erinevad jääjoogid.

Traditsioonid ja kultuur
Filipiinide kultuur on kujunenud erinevate mõjutuste koosmõjul. Kohalikud Aasia traditsioonid on põimunud üle 300 aasta kestnud Hispaania koloniaalpärandi ning hilisema Ameerika mõjuga. See segu on nähtav arhitektuuris, religioonis, toidus, muusikas ja isegi igapäevases keelekasutuses.
Filipiinid on Aasia üks tugevama katoliikliku traditsiooniga riike. Religioonil on paljude inimeste igapäevaelus oluline roll ning kirikud ja usupühad on kogukonnaelu tähtsad osad.
Perekond on Filipiinide ühiskonnas väga olulisel kohal. Suhted vanemate, laste ja laiema sugulaste ringiga on tihedad ning suuri perekondlikke koosviibimisi peetakse tavaliseks.
Üks Filipiinide kultuuri tuntumaid märksõnu on „bayanihan“ – kogukondlik abivalmidus ja valmisolek üksteist aidata. See mõtteviis peegeldub ka igapäevases suhtlemises ja külaliste vastuvõtmises.
Filipiinlased on üldiselt väga sõbralikud ja suhtlemisaldised. Naeratamine, soe tervitus ja viisakas vestlus on tavapärased ning külalist koheldakse sageli suure tähelepanelikkusega.
Filipiinidel on ka väga tugev muusika- ja laulutraditsioon. Karaoke on äärmiselt populaarne ning laulmine on oluline osa nii perekondlikest koosviibimistest kui ka sõpradega veedetud ajast.

Käitumiskultuur ja etikett
Filipiinidel hinnatakse viisakust, sõbralikkust ja lugupidavat suhtlemist. Inimesed on tavaliselt avatud ja külalislahked ning reisijale vastatakse meelsasti, kui ta abi või juhiseid küsib.
Inglise keelt räägitakse laialdaselt, mistõttu saab turist enamasti hästi hakkama ka väljaspool suuremaid turismipiirkondi.
Filipiinidel ei ole tavaks liiga otse vastanduda või teist inimest avalikult häbistada. Suhtlemisel hinnatakse pigem rahulikku ja sõbralikku tooni. Kui inimene ei saa või ei soovi midagi teha, võib ta selle väljendamiseks olla kaudsem, et vältida ebamugavat olukorda.
Kirikutes ja teistes religioossetes paikades tuleb riietuda tagasihoidlikult ning järgida kohalikke reegleid. Õlad ja põlved võiksid olla kaetud, eriti traditsioonilisemates või väiksemates kogukondades.
Kohalikke inimesi ja nende eluviisi tasub pildistada lugupidavalt ning võimalusel enne inimese pildistamist luba küsida.
Randades ja loodusobjektidel on oluline järgida kohalikke keskkonnareegleid. Korallriffe, mereloomi ja muud loodust ei tohi kahjustada ega kaasa võtta.
Üldiselt põhineb Filipiinide käitumiskultuur külalislahkusel, perekonnakesksusel, viisakusel ja soovil säilitada head suhted.

Kasulikud väljendid
Tere – Kumusta
Aitäh – Salamat
Suur tänu – Maraming salamat
Palun – Pakiusap
Jah – Oo
Ei – Hindi
Vabandust – Paumanhin
Ma ei saa aru – Hindi ko naiintindihan
Kas te räägite inglise keelt? – Nagsasalita ka ba ng Ingles?
Kui palju maksab? – Magkano?
Kus see asub? – Nasaan ito?

Reisil külastatavad piirkonnad ja asulad
Manila - Filipiinide pealinn ja reisi algus- ning lõpp-punkt. Manila on riigi ajaloo, kultuuri ja koloniaalpärandi oluline keskus, kus vana ja uus eksisteerivad kõrvuti. 
Intramuros - Manila ajalooline süda ja endine müüridega ümbritsetud Hispaania koloniaallinn. Siin näeme sajanditevanust arhitektuuri ja Hispaania koloniaalajastu mõjusid. Intramuroses asuvad ka Fort Santiago, San Agustini kirik, Casa Manila ja Manila katedraal.
Binondo - Manila ajalooline Hiinalinn, mida peetakse maailma vanimaks Hiinalinnaks. Piirkonnas põimuvad Hiina ja Filipiinide kultuurid ning tänavapildis leidub ajaloolisi tänavaid, templeid, kohalikke poode ja söögikohti.
Bohol - Bohol on üks Filipiinide tuntumaid saari, kus kohtuvad troopiline loodus, omapärane loomariik ja ainulaadsed maastikud. 
Chocolate Hills - Chocolate Hills on üks Filipiinide tuntumaid loodusimesid. Rohkem kui 1200 koonusekujulist paekivimäge moodustavad erakordse maastiku, mis on saanud Boholi üheks sümboliks. 
Cebu - Cebu on üks Filipiinide olulisemaid saari ja turismikeskusi. 
Puerto Princesa - on Palawani peamine linn ja oluline värav saare loodusväärtuste juurde. Puerto Princesa peamiseks tõmbenumbriks maailmakuulus maa-alune jõgi.
El Nido - Palawani põhjaosas asuv maailmakuulus saaresihtkoht, mida iseloomustavad kõrged lubjakivikaljud, türkiissinine meri, varjatud laguunid ja valged rannad. 
Boracay - üks Filipiinide kuulsamaid rannapuhkuse sihtkohti. Saar on tuntud oma valge liivaga randade, kristallselge türkiissinise vee ja elava saareõhustiku poolest. 

Miks minna?
Filipiinid on suurepärane valik neile, kes soovivad ühe reisi jooksul kogeda troopilist loodust, eksootilisi saari, rikkalikku kultuuri ja tõeliselt erilist rannapuhkust.
Reisi suurimaks tõmbenumbriks on kahtlemata saarestik ise – 7641 saart, millest igaühel võib olla täiesti erinev nägu. Ühel saarel ootavad valged liivarannad ja luksuslikud kuurordid, teisel kõrged lubjakivikaljud ja varjatud laguunid, kolmandal aga džungel, riisipõllud või maailmatasemel surfikohad.
Filipiinid sobivad hästi ka neile, kes armastavad merd ja veealust maailma. Korallrifid, värvilised kalad, kristallselge vesi, sukeldumine ja snorgeldamine on paljude saarte lahutamatu osa.
Reis ei piirdu siiski ainult rannapuhkusega. Manila ja Intramuros annavad võimaluse tutvuda riigi keerulise ajaloo ja Hispaania pärandiga, Cebu avab ukse Visayase piirkonna kultuuri ning Bohol pakub erakordseid looduselamusi. Palawan ja Coron näitavad Filipiinide kõige metsikumat ja puutumatumat poolt, samas kui Siargao toob esile saareelu vabamas ja boheemlaslikumas võtmes.
Reisi teeb eriti eriliseks filipiinlaste külalislahkus. Naeratavad inimesed, soe suhtumine ja inglise keele laialdane kasutus muudavad Filipiinid reisija jaoks suhteliselt lihtsalt ligipääsetavaks sihtkohaks.
Filipiinid on ideaalne sihtkoht neile, kes soovivad, et reis oleks midagi enamat kui lihtsalt puhkus rannas – see on kombinatsioon eksootilisest loodusest, saartele omasest elurütmist, Aasia kultuurist, seiklustest ja võimalusest avastada iga päev midagi täiesti uut.