Riigiinfo - Hiina

Hiina on üks maailma vanimaid tsivilisatsioone ja samas ka üks kiiremini arenevaid tänapäevaseid suurriike. Tegemist on kontrastiderohke sihtkohaga, kus ühes riigis kohtuvad futuristlikud suurlinnad, iidne kultuuripärand ja maailma ühed kõige erakordsemad loodusmaastikud – alates pilvelõhkujatest Shanghais kuni Zhangjiajie „Avatar-maastikeni“ ning Guilini ja Yangshuo muinasjutuliste karstimägedeni.

Hiinast lühidalt
Riik: Hiina Rahvavabariik
Pindala: ca 9 596 960 km²
Elanike arv: ligikaudu 1,41 miljardit
Pealinn: Peking
Riigikeel: hiina keel (põhjas mandariin, lõunas kanton)
Valuuta: Hiina jüaan (CNY)
Ajavöönd: Hiinas kehtib kogu riigis üks ühtne ajavöönd – Pekingi aeg (UTC+8). Ajavahe Eestiga on suvel +5 tundi ja talvel +6 tundi.
Religioon: Hiina on ametlikult sekulaarne ja valdavalt ateistlik riik, kuid kultuuriliselt on olulised budism, taoism ja konfutsianism. Kristlasi on ligikaudu 3–4% ning moslemeid 1–2% elanikkonnast.
Elekter: 220 V, 50 Hz. Kasutatakse A-, C- ja I-tüüpi pistikupesasid, seega võib reisil olla vajalik universaaladapter.
Telefonikood: +86

Geograafia
Hiina Rahvavabariik on pindalalt maailma suuruselt kolmas või neljas riik sõltuvalt arvestusmetoodikast, laienedes üle tohutu osa Ida-Aasiast. Tegemist on erakordsete kontrastide maaga, kus ühes riigis kohtuvad maailma kõrgeimad mäestikud, ulatuslikud kõrbed, viljakad tasandikud ja tuhandete kilomeetrite pikkune rannajoon.
Pindala ja piirid: Hiina pindala on ligikaudu 9,6 miljonit ruutkilomeetrit. Riigil on maismaapiir 14 naaberriigiga, mis teeb sellest ühe maailma kõige rohkemate naabritega riigi. Hiina naaberriigid on Venemaa, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Myanmar (Birma), India, Bhutan, Nepal, Pakistan, Afganistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan ja Kasahstan.
Reljeef – „hiiglaslik trepp“: Hiina maastikku iseloomustab selge astmeline langus läänest itta. Lääne-Hiinas asub Tiibeti mägismaa, mida nimetatakse sageli „maailma katuseks“, kus keskmine kõrgus ületab 4000 meetrit. Siin paikneb ka Himaalaja mäestik ning maailma kõrgeim tipp Mount Everest (8848 m), mida Hiina jagab Nepaliga. Keskmine aste – mäed, platood ja sisemaabasseinid.  Keskmises vööndis vahelduvad mäestikud, platood ja suured sisemaabasseinid. Olulisemad piirkonnad on Sichuani bassein – viljakas ja tihedalt asustatud põllumajanduspiirkond, mida ümbritsevad mäed, Tarimi bassein – Xinjiangi piirkonnas asuv kuiv ja kõrbevöönd, mille südames paikneb Taklimakani kõrb, Dzungaaria bassein – põhjapoolne sisemaapiirkond, mis ühendab steppe ja poolkõrbeid, Qaidami bassein – kõrgmäestikus asuv kuiv soolajärvede ja kõrbemaastike ala.
Selles vööndis paiknevad ka ulatuslikud kõrbed, sealhulgas Gobi kõrb (põhjas ja loodes) ning Taklimakani kõrb (läänes Xinjiangis).
Ida-Hiinas asuvad viljakad tasandikud ja jõgede poolt kujundatud madalikud, kus elab suurem osa riigi elanikkonnast.
Olulisemad piirkonnad on Põhja-Hiina tasandik – üks tihedamini asustatud ja tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, Jangtse jõe madalik (Yangtze River Delta) – Hiina majanduslik süda, kuhu kuuluvad Shanghai ja ümbrus, Pärli jõe delta – Lõuna-Hiina majanduslik keskus, kus asuvad Guangzhou, Shenzhen ja Hongkongi piirkond
Jõed – Hiina eluliin: Hiina majandus ja tsivilisatsioon on kujunenud suurte jõgede ümber, mis saavad alguse Tiibeti liustikest ja voolavad peamiselt Vaiksesse ookeani suunas. Jangtse (Chang Jiang) on Aasia pikim ja maailma pikkuselt kolmas jõgi, ligikaudu 6300 km pikk. See on Hiina kõige olulisem veetee ja majanduslik arter. Huang He ehk Kollane jõgi on tuntud kui Hiina tsivilisatsiooni häll ning on saanud nime vees leiduvate setete järgi, mis annavad jõele kollaka tooni. Lisaks on olulised ka Zhujiang (Pärli jõgi), Mekong (Lancang Hiinas) ja Amuuri jõe süsteem põhjas.
Rannik ja saared: Idas ja lõunas piirneb Hiina Kollase mere, Ida-Hiina mere ja Lõuna-Hiina merega. Rannajoone pikkus on ligikaudu 14 500 km. Ranniku ääres asuvad Hiina suurimad metropolid, sadamalinnad ning oluline majanduslik infrastruktuur. Tähtsaimad saared ja piirkonnad on Hainan, Taiwan (de facto eraldi haldusüksus Hiina vaates) ning arvukad väikesaared Lõuna-Hiina meres.

Kliima
Hiina kliima on riigi tohutu suuruse tõttu väga mitmekesine ning jaguneb laias laastus põhjapoolsemaks mandriliseks kliimaks ja lõuna- ning keskosa subtroopiliseks ja mussoonkliimaks.
Põhja-Hiina (sh Peking): Talv kestab siin üldiselt novembrist märtsini. Ilm on külm ning temperatuur võib langeda alla 0 °C, kohati ka -10 °C või madalamale. Samas on talv tavaliselt kuiv, päikeseline ja selge, mis teeb külma paremini talutavaks kui niisketes piirkondades. Suvi on kuum ning temperatuurid võivad tõusta kuni umbes 38 °C-ni. Õhuniiskus on suhteliselt madal, mistõttu on kuumus üldiselt talutavam kui Lõuna-Hiinas. Juuli ja august on Põhja-Hiinas peamine vihmaperiood, mil esineb tugevaid äikese- ja vihmavalinguid.
Kesk- ja Lõuna-Hiina (sh Shanghai ja lõunapoolsed provintsid): Talv on lühem, kuid õhuniiskuse tõttu võib see tunduda külmem ja niiskem kui Põhja-Hiinas. Kesk-Hiinas ja Shanghai piirkonnas võib temperatuur langeda ka miinuskraadidesse ning aeg-ajalt võib esineda lumesadu, kuigi see ei ole igal aastal tavaline. Lõunapoolsetes piirkondades, nagu Guangdong, Yunnan ja Hainan, on talv pehmem ja oluliselt soojem. Suvi on pikk, kuum ja väga niiske. Päevased temperatuurid ulatuvad sageli üle 35–38 °C ning õhuniiskus muudab kuumuse eriti intensiivseks. Peamine vihmaperiood ehk mussooniperiood jääb tavaliselt maist juulini, mil esineb sagedasi ja tugevaid vihmasadusid.

Riiklikud pühad
1. jaanuar – Uusaasta - Rahvusvaheline uusaasta, mis toob tavaliselt kaasa ühe vaba päeva. Hiina kultuuriruumis ei ole see püha väga suurejooneline ning seda peetakse pigem kalendriaasta sümboolseks alguseks.
Hiina uusaasta ehk Kevadpüha (Chunjie) – jaanuar/veebruar (liikuv) - Hiina aasta kõige olulisem ja traditsioonilisem püha, mille kuupäev määratakse kuukalendri järgi. Ametlik puhkuseperiood kestab ligikaudu 7 päeva, kuid pidustused võivad kesta kauem. Seda aega iseloomustab maailma suurim inimeste liikumine, mil sajad miljonid inimesed reisivad kodulinnadesse perede juurde. 
Qingmingi festival (haudadepühitsemise päev) – aprilli algus (liikuv) - Esivanemate mälestamise päev, mis langeb tavaliselt 4.–6. aprilli vahele. Sel ajal külastatakse kalmistuid ja hooldatakse haudu. 
1. mai – Töörahvapüha - Rahvusvaheline tähtpäev, millega kaasneb tavaliselt 3–5-päevane puhkuseperiood. 
Draakonipaatide festival (Duanwu) – juuni (liikuv) - Traditsiooniline suve alguse püha, mida tähistatakse draakonipaatide võidusõitude ja zongzi (riisilehtedesse mähitud täidisega suupiste) söömisega. 
Kesksügise festival (Zhongqiujie) – september/oktoober (liikuv) - Perekonna kokkutulemise ja täiskuu tähistamise püha, mis sümboliseerib ühtsust ja harmooniat. Oluline osa on kuukookide (mooncakes) söömine ja kinkimine. 
1.–7. oktoober – Hiina Rahvavabariigi aastapäev (Kuldnädal) - Hiina Rahvavabariigi asutamise aastapäeva tähistatakse 1. oktoobril. Selle ümber moodustatakse 7-päevane ametlik puhkuseperiood, mida nimetatakse Kuldnädalaks. Tegemist on ühe aasta suurima siseturismi perioodiga, mil miljonid inimesed reisivad üle riigi.

Raha
Hiina ametlik rahvusvaluuta on Hiina jüaan (CNY). Riik on üks maailma kõige kiiremini digitaliseerunumaid ühiskondi ning igapäevased tehingud toimuvad valdavalt nutitelefoni ja QR-koodide abil. Mobiilimaksed on peamine makseviis nii suurlinnades kui ka paljudes väiksemates asulates – neid kasutatakse alates luksuskaubamajadest kuni tänavatoidulettideni.
Sujuvaks reisimiseks on soovitatav enne reisi alla laadida rakendused Alipay või WeChat Pay ning siduda need rahvusvahelise pangakaardiga. See võimaldab maksta QR-koodiga sarnaselt kohalikele ning annab ligipääsu paljudele teenustele.
Tavapäraseid krediit- ja deebetkaarte aktsepteeritakse peamiselt rahvusvahelistes hotellides, suuremates luksuskauplustes ja suurlinnades, kuid mujal need üldjuhul ei toimi.
Sularaha on endiselt seaduslik maksevahend ning soovitatav on kaasa võtta veidi sularaha, eriti väiksemates asulates või olukordades, kus mobiilimakse ei pruugi toimida. Jüaane saab välja võtta sularahaautomaatidest (ATM), mida leidub lennujaamades, pankades, kaubanduskeskustes ja suuremates linnades. Enamik suuremaid Hiina panku toetab rahvusvahelisi Visa ja Mastercard kaarte, kuid mõnel juhul võib esineda teenustasusid või piiranguid.
Valuutavahetust on võimalik teha pankades, lennujaamades ja ametlikes valuutavahetuspunktides. Vahetuskurss on ujuv, kuid üldiselt on orienteeruv kurss umbes 1 EUR ≈ 7–9 CNY (võib reisi ajal muutuda).

Kauplemine ja jootraha
Hiina turgudel ja tänavapoodides on kauplemine sageli tavapärane praktika ning algselt küsitud hind ei ole alati lõplik. Turul ja väiksemates kauplustes tasub tähele panna, et kaalukaupade põhiühikuks on jin (斤), mis võrdub 500 grammiga. Seega on ka väljapandud hinnad alati arvestatud poole kilo, mitte ühe kilogrammi kohta. Kaubanduskeskustes, supermarketites ja brändipoodides on hinnad fikseeritud ning seal kauplemist ega kaalukauba üle tingimist ei toimu.
Igapäevaelus, kohalikes kohvikutes, restoranides ja taksodes ei ole Hiinas jootraha jätmine üldjuhul tavapärane ning seda ei eeldata, kuna teenindus ei põhine jootraha kultuuril. Erandiks on rahvusvahelised hotellid ja kõrgema taseme turismirestoranid, kus jootraha võib olla aktsepteeritud, tavaliselt umbes 5–10% arvest või arve ümardamine.
Organiseeritud grupireisidel on aga kujunenud tavaks tänada kohalikke giide ja bussijuhte jootrahaga. Selle suurus on tavaliselt ligikaudu 3–8 eurot reisija kohta päevas, sõltuvalt teenuse tasemest ja reisikorraldaja soovitusest.

Elekter, internet ja side
Hiinas on elektrivõrgu pinge 220 V, mis ühtib Eesti standardiga, seega seadmete laadimine on üldiselt probleemivaba. Küll aga kasutatakse Hiinas erinevaid pistikutüüpe (sh tüüp A, C ja I), mistõttu võib reisil vaja minna universaalset adapterit.
Traadita internetiühendus (Wi-Fi) on laialdaselt saadaval hotellides, suuremates kohvikutes, lennujaamades ja kaubanduskeskustes. Samas tuleb arvestada, et Hiinas kehtib riiklik internetitsensuur (nn “Great Firewall”), mille tõttu on paljud rahvusvahelised veebilehed ja rakendused piiratud või täielikult blokeeritud. Nende hulka kuulub näiteks Google’i teenused (k.a. google map), Facebook, Instagram, WhatsApp ja YouTube.

Ohutus ja tervis
Hiina on välisturisti jaoks üldiselt väga turvaline sihtkoht, kus rasked ja vägivaldsed kuriteod on haruldased ning turvatunne on suuremates linnades ja peamistel turismipiirkondadel kõrge. Siiski võib rahvarohketes kohtades, turgudel, ühistranspordis ja turismiatraktsioonide ümbruses esineda taskuvargusi. Isiklikud esemed, dokumendid ja raha tasub hoida turvaliselt ning vältida suurte sularahasummade kaasas kandmist.
Tervise ja hügieeni osas on oluline teada, et Hiinas ei ole kraanivesi üldjuhul joogikõlblik. Kraanivett ei soovitata juua ega kasutada ilma keetmata. Pudelis joogivesi on laialdaselt kättesaadav ja tavaliselt ka soodne või hotellides tasuta. Hotellides on sageli veekeetjad, sest kuuma vee joomine on kohalikes oludes levinud harjumus ning kuuma vett saab ka avalikest automaatidest rongi- ja lennujaamades.
Kuigi Hiina köök on mitmekesine ja üldiselt turvaline, võib reisi alguses uue toidu, vee ja kliimaga kohanemine tundlikuma seedimisega reisijatel põhjustada kergeid seedehäireid. Seetõttu on soovitatav kaasa võtta vajalikud käsimüügiravimid, probiootikumid ning pöörata tähelepanu kätehügieenile ja kasutada vajadusel desinfitseerimisvahendeid.
Suurlinnades võib esineda õhusaastet, mis võib tundlikel inimestel põhjustada hingamisteede ärritust, eriti tiheda liiklusega päevadel. Vajadusel on soovitatav kasutada kaitsemaski. Kuumas ja niiskes kliimas on oluline hoida piisavat vedelikutarbimist ning vältida ülekuumenemist.
Reisikindlustus on Hiinasse reisides tungivalt soovitatav. Kindlustus peaks katma vähemalt arstiabi, haiglaravi, ravimite kulud ning vajadusel ka meditsiiniabi transpordi ehk meditsiinilise evakuatsiooni. Kuigi tervishoiuteenused suurlinnades on heal tasemel, võivad ravikulud ilma kindlustuseta olla väga suured ning maksmine toimub tavaliselt kohapeal enne teenuse osutamist. Samuti on soovitatav, et kindlustus kataks reisitõrked, pagasi hilinemise või kadumise ning võimaliku reisi katkestamise. Enne reisi tuleks kindlasti kontrollida, et kindlustus kehtib kogu Hiina territooriumil ning katab ka aktiivsemad tegevused, kui neid plaanitakse.

Liiklus ja transport
Hiinas on parempoolne liiklus ja väga arenenud ja ulatuslik transpordivõrk. Kiirrongid ühendavad suuremaid linnu kiiresti ja mugavalt ning on üks peamisi liikumisviise pikematel vahemaadel. Suurlinnades on metroovõrk kaasaegne, odav ja efektiivne viis liikumiseks ning see on selgelt tähistatud nii hiina kui inglise keeles.
Taksod on linnades laialdaselt kättesaadavad ning ametlikud sõidukid kasutavad alati taksomeetrit. Seetõttu tuleks vältida sõite, kus juhid pakuvad fikseeritud hinda või keelduvad taksomeetrit kasutamast. Taksode võtmine on turvaline, kuid soovitatav on kasutada ametlikke peatuskohti, näiteks hotellide, lennujaamade ja rongijaamade juures.
Kuna enamik taksojuhte inglise keelt ei räägi, on soovitatav kanda kaasas hotelli visiitkaarti või aadressi hiina keeles, mis teeb sihtkohta jõudmise lihtsamaks.
Tänapäeval on Hiinas väga levinud ka taksode ja sõiduteenuste tellimine mobiilirakendusega. Kõige kasutatavam teenus on Didi Chuxing (滴滴出行), mida saab kasutada WeChati või Alipay kaudu ning mis võimaldab sihtkoha sisestamist otse rakenduses. See teeb liikumise eriti mugavaks ja vähendab keelebarjääri.
Metrood (地铁 dìtiě) on suurlinnades väga odavad, kiired ja turvalised. Piletid saab osta automaatidest või kassadest, kuid paljudes linnades on võimalik kasutada ka mobiilimakseid (nt Alipay või WeChat Pay), millega saab otse väravast siseneda ilma eraldi paberpiletita.
Suuremaks kohanemiseks vajab kindlasti harjumist kohalik liiklusolukord, eriti suurlinnades. Liiklus on tihe ja äärmiselt dünaamiline, mistõttu tasub jalakäijana olla erakordselt tähelepanelik nii ülekäiguradadel kui ka üldiselt tänavaid ületades. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rolleritele, mis on kohalikus liikluses ühed ettearvamatumad osalejad. Kuna need sõidukid on vaiksed ja kiired, on nende lähenemist sageli raske märgata enne, kui nad on juba vahetus läheduses.
Kohalikud rollerijuhid ei pruugi alati liikluseeskirju järgida – sageli sõidetakse ristmikule punase fooritulega ega anta jalakäijatele teed isegi siis, kui viimastele põleb roheline tuli. Lisaks on rollerid pimedal ajal tihti valgustamata ning võivad lühema teekonna otsimisel sõita vastassuunavööndis või hoopis kõnniteedel. Ohutuse tagamiseks ei tasu kunagi eeldada, et ülekäigurada või roheline tuli tagavad automaatse eesõiguse.

Traditsioonid ja kultuur
Hiina on sügava konfutsianistliku ja budistliku kultuuripärandiga maa, kus traditsioonilised väärtused mõjutavad igapäevaelu ka tänapäeval. Ühiskonna oluliseks aluseks on perekond ning sellest tulenev austus vanemate ja esivanemate vastu. Paljud riigi suurimad festivalid ja tähtpäevad on ajalooliselt seotud looduse rütmide, põllumajandusaasta ja kuutsüklitega. Kuigi Hiinat nähakse sageli ühtse kultuuriruumina, on tegemist väga mitmekesise riigiga, kus erinevates piirkondades, näiteks Guangxi provintsis, elavad rahvusvähemused hoiavad elus oma unikaalseid traditsioone, käsitööd ja eluviise.

Käitumiskultuur ja etikett
Hiina külastamisel on sujuva reisi tagamiseks oluline austada kohalikke seadusi, tavasid ja ühiskondlikke norme, mis võivad Euroopa omadest oluliselt erineda. Igapäevases suhtluses hinnatakse viisakust ja rahulikku käitumist, kusjuures avalikud konfliktid, hääle tõstmine ja tugevalt emotsionaalne käitumine ei ole üldiselt soositud.
Tundlikke poliitilisi teemasid ja avalikke meeleavaldusi tuleks vältida, kuna poliitiline tegevus on riigis rangelt reguleeritud. Hiinas kehtib ka nulltolerants narkootikumide suhtes ning nende omamine või kasutamine on seadusega karmilt karistatav. Avalikus ruumis silmatorkavas alkoholijoobes viibimist ei peeta samuti sobivaks.
Söögilauas on tavapärane jagatud toidukultuur, kus road tellitakse kogu seltskonnale ühiselt ning neid süüakse koos. Samuti tasub arvestada, et järjekordade moodustamine ja isikliku ruumi taju võib rahvarohketes kohtades erineda Euroopa harjumustest.
Kuna inglise keele oskus on väljaspool suuremaid linnu ja rahvusvahelisi hotelle piiratud, on soovitatav kasutada eelnevalt ette valmistatud hiinakeelseid aadresse või nutitelefoni tõlkerakendusi, mis muudavad suhtlemise oluliselt lihtsamaks.

Reisil külastatavad piirkonnad ja asulad
Shanghai
Shanghai on Hiina suurim linn ja üks maailma olulisemaid majandus- ning kultuurikeskusi, kus kohtuvad ajalooline pärand ja futuristlik linnaruum. Huangpu jõe kaldal paiknev linn on tuntud oma muljetavaldava silueti, elava atmosfääri ja rahvusvahelise iseloomu poolest. Linna üks tuntumaid piirkondi on Bundi promenaad, mille ääres paiknevad koloniaalajastu hooned vastanduvad jõe teisel kaldal kõrguvatele Pudongi pilvelõhkujatele. Shanghai sümboliteks on saanud ka kõrged vaateplatvormidega tornid, ajaloolised aiad ning elavad ostutänavad. 
Shanghai ühendab traditsioonilise Hiina kultuuri ja moodsa suurlinnaelu, pakkudes nii ajaloolisi templeid ja vanalinna kvartaleid kui ka kaasaegset arhitektuuri ja maailmatasemel ostuvõimalusi.
Zhangjiajie rahvuspark – „Avatari maailm“
Zhangjiajie rahvuspark on üks Hiina tuntumaid looduspiirkondi, mida seostatakse sageli filmi „Avatar“ visuaalse maailmaga. Park asub Hunani provintsis ning kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse osana Wulingyuani loodusalast. Piirkond on tuntud oma kõrgete liivakivisammaste poolest – neid leidub seal tuhandeid ning paljud ulatuvad enam kui 200 meetri kõrgusele. Udu ja pilvede vahel mõjuvad sambad justkui hõljuvate mägedena, mistõttu seostataksegi neid filmi Pandora maastikega. Üks piirkonna tuntumaid tippe kannab nime Avatar Hallelujah Mountain. 
Zhangjiajies asuvad ka mitmed muljetavaldavad rajatised, sealhulgas kuulus Zhangjiajie klaassild ning Bailongi klaaslift, mis on üks maailma kõrgemaid välistingimustes töötavaid lifte. Lift ühendab oru ja mäeplatvormi ning pakub avaraid vaateid rahvuspargile. Lisaks kaljusammastele leidub piirkonnas metsi, kanjoneid, koskesid ja rikkalikku loodust. Kohalikud legendid ja mägimaastikud annavad piirkonnale erilise ja müstilise atmosfääri.
Tianmenshani mägi
Tianmenshani mägi ehk Taevavärava mägi on üks Zhangjiajie piirkonna tuntumaid loodusvaatamisväärsusi. Mägi on kuulus oma suure loodusliku kivikaare poolest, mida kutsutakse Taevaväravaks. Kivikaare juurde viib 999 astmega trepp, mida peetakse piirkonna üheks sümboliks. Mäele viib üks maailma pikimaid köisraudteid, mis kulgeb üle orgude ja mäenõlvade ning pakub avaraid vaateid ümbritsevale loodusele. Mäetipul asuvad klaasist vaaterajad, kitsad mägirajad ja budistlik tempel. Tianmenshan on tuntud oma dramaatiliste vaadete ja järskude kaljude poolest ning pakub võimalust kogeda Zhangjiajie piirkonna mägimaastikke erinevatest vaatepunktidest.
Guilin
Guilin on üks Hiina tuntumaid looduskauneid piirkondi, mis on kuulus oma karstimägede ja jõemaastike poolest. Linn asub Guangxi Zhuang’i autonoomses piirkonnas ning on sajandeid olnud inspiratsiooniallikaks Hiina kunstnikele ja luuletajatele. Linna sümboliks on Elephant Trunk Hill ehk Elevandi londimägi, mis meenutab jõest vett joovat elevanti. Tuntud vaatamisväärsus on ka Reed Flute Cave ehk Pillirookõrre koobas, kus värviline valgustus toob esile koopas olevad stalaktiidid ja stalagmiidid.
Li jõgi
Li jõgi on üks Hiina kuulsamaid loodusmaastikke ning seda peetakse Guangxi piirkonna sümboliks. Jõgi kulgeb läbi karstimägede, bambusesalude ja väikeste külade, luues maastiku, mida on sajandeid kujutatud Hiina traditsioonilises maalikunstis ja luules. Kõige tuntum jõelõik ühendab Guilini ja Yangshuo piirkonda ning pakub vaateid järskudele lubjakivimägedele ja rahulikule maaelule. Li jõe vaateid peetakse üheks Hiina kõige ikoonilisemaks looduspanoraamiks ning neid on kujutatud ka Hiina rahatähtedel. Kruiis Li jõel on rahulik võimalus kogeda Lõuna-Hiina loodust ja maastikke vahetult vee pealt.
Longji riisiterrassid
Longji ehk Longshengi riisiterrassid on ühed Hiina tuntumad terrasspõllud, mis rajati mäenõlvadele sajandeid tagasi. Astmelised põllud järgivad mägede loomulikku reljeefi ning muudavad maastiku aastaajati pidevalt – kevadel peegelduvad terrassides veekihid, suvel katab neid erkroheline riis ja sügisel kuldsed viljapead. Nime „Longji“ ehk „Draakoni selgroog“ seostatakse terrasside kujuga, mis meenutab looklevat draakonit mööda mäenõlvu. Piirkonnas elavad zhuangid ja yao’d – vähemusrahvad, kes on säilitanud oma traditsioonilise eluviisi, rahvariided ja käsitööoskused. Longji piirkond ühendab ainulaadse kultuuripärandi ja muljetavaldava mägimaastiku.
Yangshuo
Yangshuo on maaliline piirkond Guangxi Zhuang’i autonoomses piirkonnas Li jõe ääres, Guilinist lõuna pool. See on tuntud oma karstimägede, riisipõldude ja külamaastike poolest, mida seostatakse sageli traditsiooniliste Hiina maastikumaalidega. Üheks populaarsemaks tegevuseks piirkonnas on paadi- või bambusparvesõit Li või Yulongi jõel, kust avanevad vaated mägedele ja jõemaastikele. Samuti on populaarne piirkonna avastamine jalgrattaga või jalgsi mööda külavaheteid ja põldude vahel kulgevaid radu. Yangshuo on tuntud rahuliku atmosfääri ja kaunite loodusvaadete poolest.
Guangzhou
Guangzhou on üks Hiina vanimaid ja olulisemaid linnu ning Lõuna-Hiina suur kaubandus- ja kultuurikeskus. Linn asub Pärlijõe deltas ning on olnud sajandeid tähtis meresadam ja rahvusvahelise kaubanduse sõlmpunkt. Guangzhou ühendab ajaloolise arhitektuuri ja kaasaegse linnaruumi – siin leidub traditsioonilisi templeid, koloniaalajastu kvartaleid ning modernseid pilvelõhkujaid. Linn on tuntud ka Kantoni köögi poolest, mida peetakse üheks Hiina mõjukaimaks ja mitmekesisemaks köögisuunaks. Tänapäeval on Guangzhou elav suurlinn, kus ajaloolised piirkonnad ja kaasaegne linnakeskkond moodustavad mitmekesise terviku

Miks minna?
Hiina on sihtkoht, mis pakub ühel reisil väga mitmekesist ja terviklikku elamust, ühendades kaasaegsed suurlinnad, ajaloolise pärandi ja igapäevase elukultuuri. Reisiprogrammi jooksul saab kogeda nii pealinna Pekingit oma keiserliku ajaloo ja suurte vaatamisväärsustega kui ka kaasaegset linnakeskkonda, kus igapäevaelu on kiire, tehnoloogiline ja samas hästi korraldatud.
Reisi teeb eriliseks kontrast vana ja uue vahel: ajaloolised templid, traditsioonilised tänavad ja kultuuripärand on põimunud moodsate linnasüsteemide, kiirrongide ja digitaalse maksekultuuriga. See annab võimaluse näha, kuidas Hiina säilitab oma sajanditevanuseid traditsioone, samal ajal olles üks maailma kiiremini arenevaid ühiskondi.
Lisaks pakub reis praktilisi ja vahetuid kogemusi kohalikust elust – alates Hiina köögi mitmekesisusest ja tänavatoidust kuni teejoomise traditsioonide ja igapäevaste käitumisviisideni. Iga päev toob uusi muljeid nii kultuuri, toidu kui ka linnakeskkonna kaudu.
See on reis neile, kes soovivad kogeda suurt ja kontrastiderohket riiki mugavalt ning hästi korraldatud programmi raames, kus kõik olulisemad elamused on juba läbimõeldult kokku pandud.