Riigiinfo - Hiina

Hiina on üks maailma vanimaid tsivilisatsioone ja samas ka üks kiiremini arenevaid tänapäevaseid suurriike. Tegemist on kontrastiderohke sihtkohaga, kus ühes riigis kohtuvad futuristlikud suurlinnad, iidne kultuuripärand ja maailma ühed kõige erakordsemad loodusmaastikud – alates pilvelõhkujatest Shanghais kuni Zhangjiajie „Avatar-maastikeni“ ning Guilini ja Yangshuo muinasjutuliste karstimägedeni.

Hiinast lühidalt
Riik: Hiina Rahvavabariik
Pindala: ca 9 596 960 km²
Elanike arv: ligikaudu 1,41 miljardit
Pealinn: Peking
Riigikeel: hiina keel (standardhiina / Putonghua)
Valuuta: Hiina jüaan (CNY)
Ajavöönd: Hiinas kehtib kogu riigis üks ühtne ajavöönd – Pekingi aeg (UTC+8). Ajavahe Eestiga on suvel +5 tundi ja talvel +6 tundi.
Religioon: Hiina on ametlikult sekulaarne ja valdavalt ateistlik riik, kuid kultuuriliselt on olulised budism, taoism ja konfutsianism. Kristlasi on ligikaudu 3–4% ning moslemeid 1–2% elanikkonnast.
Elekter: 220 V, 50 Hz. Kasutatakse A-, C- ja I-tüüpi pistikupesasid, seega võib reisil olla vajalik universaaladapter.
Telefonikood: +86

Geograafia
Hiina Rahvavabariik on pindalalt maailma suuruselt kolmas või neljas riik sõltuvalt arvestusmetoodikast, laienedes üle tohutu osa Ida-Aasiast. Tegemist on erakordsete kontrastide maaga, kus ühes riigis kohtuvad maailma kõrgeimad mäestikud, ulatuslikud kõrbed, viljakad tasandikud ja tuhandete kilomeetrite pikkune rannajoon.
Pindala ja piirid: Hiina pindala on ligikaudu 9,6 miljonit ruutkilomeetrit. Riigil on maismaapiir 14 naaberriigiga, mis teeb sellest ühe maailma kõige rohkemate naabritega riigi. Hiina naaberriigid on Venemaa, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Myanmar (Birma), India, Bhutan, Nepal, Pakistan, Afganistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan ja Kasahstan.
Reljeef – „hiiglaslik trepp“: Hiina maastikku iseloomustab selge astmeline langus läänest itta. Lääne-Hiinas asub Tiibeti mägismaa, mida nimetatakse sageli „maailma katuseks“, kus keskmine kõrgus ületab 4000 meetrit. Siin paikneb ka Himaalaja mäestik ning maailma kõrgeim tipp Mount Everest (8848 m), mida Hiina jagab Nepaliga. Keskmine aste – mäed, platood ja sisemaabasseinid.  Keskmises vööndis vahelduvad mäestikud, platood ja suured sisemaabasseinid. Olulisemad piirkonnad on Sichuani bassein – viljakas ja tihedalt asustatud põllumajanduspiirkond, mida ümbritsevad mäed, Tarimi bassein – Xinjiangi piirkonnas asuv kuiv ja kõrbevöönd, mille südames paikneb Taklimakani kõrb, Dzungaaria bassein – põhjapoolne sisemaapiirkond, mis ühendab steppe ja poolkõrbeid, Qaidami bassein – kõrgmäestikus asuv kuiv soolajärvede ja kõrbemaastike ala.
Selles vööndis paiknevad ka ulatuslikud kõrbed, sealhulgas Gobi kõrb (põhjas ja loodes) ning Taklimakani kõrb (läänes Xinjiangis).
Ida-Hiinas asuvad viljakad tasandikud ja jõgede poolt kujundatud madalikud, kus elab suurem osa riigi elanikkonnast.
Olulisemad piirkonnad on Põhja-Hiina tasandik – üks tihedamini asustatud ja tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, Jangtse jõe madalik (Yangtze River Delta) – Hiina majanduslik süda, kuhu kuuluvad Shanghai ja ümbrus, Pärli jõe delta – Lõuna-Hiina majanduslik keskus, kus asuvad Guangzhou, Shenzhen ja Hongkongi piirkond
Jõed – Hiina eluliin: Hiina majandus ja tsivilisatsioon on kujunenud suurte jõgede ümber, mis saavad alguse Tiibeti liustikest ja voolavad peamiselt Vaiksesse ookeani suunas. Jangtse (Chang Jiang) on Aasia pikim ja maailma pikkuselt kolmas jõgi, ligikaudu 6300 km pikk. See on Hiina kõige olulisem veetee ja majanduslik arter. Huang He ehk Kollane jõgi on tuntud kui Hiina tsivilisatsiooni häll ning on saanud nime vees leiduvate setete järgi, mis annavad jõele kollaka tooni. Lisaks on olulised ka Zhujiang (Pärli jõgi), Mekong (Lancang Hiinas) ja Amuuri jõe süsteem põhjas.
Rannik ja saared: Idas ja lõunas piirneb Hiina Kollase mere, Ida-Hiina mere ja Lõuna-Hiina merega. Rannajoone pikkus on ligikaudu 14 500 km. Ranniku ääres asuvad Hiina suurimad metropolid, sadamalinnad ning oluline majanduslik infrastruktuur. Tähtsaimad saared ja piirkonnad on Hainan, Taiwan (de facto eraldi haldusüksus Hiina vaates) ning arvukad väikesaared Lõuna-Hiina meres.

Kliima
Hiina kliima on riigi tohutu suuruse tõttu väga mitmekesine ning jaguneb laias laastus põhjapoolsemaks mandriliseks kliimaks ja lõuna- ning keskosa subtroopiliseks ja mussoonkliimaks.
Põhja-Hiina (sh Peking): Talv kestab siin üldiselt novembrist märtsini. Ilm on külm ning temperatuur võib langeda alla 0 °C, kohati ka -10 °C või madalamale. Samas on talv tavaliselt kuiv, päikeseline ja selge, mis teeb külma paremini talutavaks kui niisketes piirkondades. Suvi on kuum ning temperatuurid võivad tõusta kuni umbes 38 °C-ni. Õhuniiskus on suhteliselt madal, mistõttu on kuumus üldiselt talutavam kui Lõuna-Hiinas. Juuli ja august on Põhja-Hiinas peamine vihmaperiood, mil esineb tugevaid äikese- ja vihmavalinguid.
Kesk- ja Lõuna-Hiina (sh Shanghai ja lõunapoolsed provintsid): Talv on lühem, kuid õhuniiskuse tõttu võib see tunduda külmem ja niiskem kui Põhja-Hiinas. Kesk-Hiinas ja Shanghai piirkonnas võib temperatuur langeda ka miinuskraadidesse ning aeg-ajalt võib esineda lumesadu, kuigi see ei ole igal aastal tavaline. Lõunapoolsetes piirkondades, nagu Guangdong, Yunnan ja Hainan, on talv pehmem ja oluliselt soojem. Suvi on pikk, kuum ja väga niiske. Päevased temperatuurid ulatuvad sageli üle 35–38 °C ning õhuniiskus muudab kuumuse eriti intensiivseks. Peamine vihmaperiood ehk mussooniperiood jääb tavaliselt maist juulini, mil esineb sagedasi ja tugevaid vihmasadusid.

Riiklikud pühad
1. jaanuar – Uusaasta - Rahvusvaheline uusaasta, mis toob tavaliselt kaasa ühe vaba päeva. Hiina kultuuriruumis ei ole see püha väga suurejooneline ning seda peetakse pigem kalendriaasta sümboolseks alguseks.
Hiina uusaasta ehk Kevadpüha (Chunjie) – jaanuar/veebruar (liikuv) - Hiina aasta kõige olulisem ja traditsioonilisem püha, mille kuupäev määratakse kuukalendri järgi. Ametlik puhkuseperiood kestab ligikaudu 7 päeva, kuid pidustused võivad kesta kauem. Seda aega iseloomustab maailma suurim inimeste liikumine, mil sajad miljonid inimesed reisivad kodulinnadesse perede juurde. 
Qingmingi festival (haudadepühitsemise päev) – aprilli algus (liikuv) - Esivanemate mälestamise päev, mis langeb tavaliselt 4.–6. aprilli vahele. Sel ajal külastatakse kalmistuid ja hooldatakse haudu. 
1. mai – Töörahvapüha - Rahvusvaheline tähtpäev, millega kaasneb tavaliselt 3–5-päevane puhkuseperiood. 
Draakonipaatide festival (Duanwu) – juuni (liikuv) - Traditsiooniline suve alguse püha, mida tähistatakse draakonipaatide võidusõitude ja zongzi (riisilehtedesse mähitud täidisega suupiste) söömisega. 
Kesksügise festival (Zhongqiujie) – september/oktoober (liikuv) - Perekonna kokkutulemise ja täiskuu tähistamise püha, mis sümboliseerib ühtsust ja harmooniat. Oluline osa on kuukookide (mooncakes) söömine ja kinkimine. 
1.–7. oktoober – Hiina Rahvavabariigi aastapäev (Kuldnädal) - Hiina Rahvavabariigi asutamise aastapäeva tähistatakse 1. oktoobril. Selle ümber moodustatakse 7-päevane ametlik puhkuseperiood, mida nimetatakse Kuldnädalaks. Tegemist on ühe aasta suurima siseturismi perioodiga, mil miljonid inimesed reisivad üle riigi.

Raha
Hiina ametlik rahvusvaluuta on Hiina jüaan (CNY). Riik on üks maailma kõige kiiremini digitaliseerunumaid ühiskondi ning igapäevased tehingud toimuvad valdavalt nutitelefoni ja QR-koodide abil. Mobiilimaksed on peamine makseviis nii suurlinnades kui ka paljudes väiksemates asulates – neid kasutatakse alates luksuskaubamajadest kuni tänavatoidulettideni.
Sujuvaks reisimiseks on soovitatav enne reisi alla laadida rakendused Alipay või WeChat Pay ning siduda need rahvusvahelise pangakaardiga. See võimaldab maksta QR-koodiga sarnaselt kohalikele ning annab ligipääsu paljudele teenustele.
Tavapäraseid krediit- ja deebetkaarte aktsepteeritakse peamiselt rahvusvahelistes hotellides, suuremates restoranides ja kaubanduskeskustes, kuid väiksemates poodides, kohvikutes, turgudel ja taksodes need sageli ei toimi.
Sularaha on endiselt seaduslik maksevahend ning soovitatav on kaasa võtta veidi sularaha, eriti väiksemates asulates või olukordades, kus mobiilimakse ei pruugi toimida. Jüaane saab välja võtta sularahaautomaatidest (ATM), mida leidub lennujaamades, pankades, kaubanduskeskustes ja suuremates linnades. Enamik suuremaid Hiina panku toetab rahvusvahelisi Visa ja Mastercard kaarte, kuid mõnel juhul võib esineda teenustasusid või piiranguid.
Valuutavahetust on võimalik teha pankades, lennujaamades ja ametlikes valuutavahetuspunktides. Vahetuskurss on ujuv, kuid üldiselt on orienteeruv kurss umbes 1 EUR ≈ 7–9 CNY (võib reisi ajal muutuda).

Kauplemine ja jootraha
Hiina turgudel ja tänavapoodides on kauplemine sageli tavapärane praktika ning algselt küsitud hind ei ole alati lõplik. Kaubanduskeskustes, supermarketites ja brändipoodides on hinnad fikseeritud ning seal kauplemist ei toimu.
Igapäevaelus, kohalikes kohvikutes, restoranides ja taksodes ei ole Hiinas jootraha jätmine üldjuhul tavapärane ning seda ei eeldata, kuna teenindus ei põhine jootraha kultuuril. Erandiks on rahvusvahelised hotellid ja kõrgema taseme turismirestoranid, kus jootraha võib olla aktsepteeritud, tavaliselt umbes 5–10% arvest või arve ümardamine.
Organiseeritud grupireisidel on aga kujunenud tavaks tänada kohalikke giide ja bussijuhte jootrahaga. Selle suurus on tavaliselt ligikaudu 3–8 eurot reisija kohta päevas, sõltuvalt teenuse tasemest ja reisikorraldaja soovitusest.

Elekter, internet ja side
Hiinas on elektrivõrgu pinge 220 V, mis ühtib Eesti standardiga, seega seadmete laadimine on üldiselt probleemivaba. Küll aga kasutatakse Hiinas erinevaid pistikutüüpe (sh tüüp A, C ja I), mistõttu võib reisil vaja minna universaalset adapterit.
Traadita internetiühendus (Wi-Fi) on laialdaselt saadaval hotellides, suuremates kohvikutes, lennujaamades ja kaubanduskeskustes. Samas tuleb arvestada, et Hiinas kehtib riiklik internetitsensuur (nn “Great Firewall”), mille tõttu on paljud rahvusvahelised veebilehed ja rakendused piiratud või täielikult blokeeritud. Nende hulka võivad kuuluda näiteks Google’i teenused, Facebook, Instagram, WhatsApp ja YouTube.
Sujuvaks suhtluseks ja interneti kasutamiseks on soovitatav enne reisi kontrollida oma mobiilioperaatori rändlusvõimalusi või kasutada rahvusvahelist eSIM-kaarti. VPN-teenused võivad mõnel juhul aidata ligipääsu piiratud lehtedele, kuid nende töökindlus Hiinas ei ole alati stabiilne ning see sõltub teenusepakkujast ja kohaliku võrgu tingimustest.

Ohutus ja tervis
Hiina on välisturisti jaoks üldiselt väga turvaline sihtkoht, kus rasked ja vägivaldsed kuriteod on haruldased ning turvatunne on suuremates linnades ja peamistel turismipiirkondadel kõrge. Siiski võib rahvarohketes kohtades, turgudel, ühistranspordis ja turismiatraktsioonide ümbruses esineda taskuvargusi. Isiklikud esemed, dokumendid ja raha tasub hoida turvaliselt ning vältida suurte sularahasummade kaasas kandmist.
Tervise ja hügieeni osas on oluline teada, et Hiinas ei ole kraanivesi üldjuhul joogikõlblik. Kraanivett ei soovitata juua ega kasutada ilma keetmata. Pudelis joogivesi on laialdaselt kättesaadav ja tavaliselt ka soodne või hotellides tasuta. Hotellides on sageli veekeetjad, sest kuuma vee joomine on kohalikes oludes levinud harjumus ning kuuma vett saab ka avalikest automaatidest rongi- ja lennujaamades.
Kuigi Hiina köök on mitmekesine ja üldiselt turvaline, võib reisi alguses uue toidu, vee ja kliimaga kohanemine tundlikuma seedimisega reisijatel põhjustada kergeid seedehäireid. Seetõttu on soovitatav kaasa võtta vajalikud käsimüügiravimid, probiootikumid ning pöörata tähelepanu kätehügieenile ja kasutada vajadusel desinfitseerimisvahendeid.
Suurlinnades võib esineda õhusaastet, mis võib tundlikel inimestel põhjustada hingamisteede ärritust, eriti tiheda liiklusega päevadel. Vajadusel on soovitatav kasutada kaitsemaski. Kuumas ja niiskes kliimas on oluline hoida piisavat vedelikutarbimist ning vältida ülekuumenemist.
Reisikindlustus on Hiinasse reisides tungivalt soovitatav. Kindlustus peaks katma vähemalt arstiabi, haiglaravi, ravimite kulud ning vajadusel ka meditsiiniabi transpordi ehk meditsiinilise evakuatsiooni. Kuigi tervishoiuteenused suurlinnades on heal tasemel, võivad ravikulud ilma kindlustuseta olla väga suured ning maksmine toimub tavaliselt kohapeal enne teenuse osutamist. Samuti on soovitatav, et kindlustus kataks reisitõrked, pagasi hilinemise või kadumise ning võimaliku reisi katkestamise. Enne reisi tuleks kindlasti kontrollida, et kindlustus kehtib kogu Hiina territooriumil ning katab ka aktiivsemad tegevused, kui neid plaanitakse.

Liiklus ja transport
Hiinas on parempoolne liiklus ja väga arenenud ja ulatuslik transpordivõrk. Kiirrongid ühendavad suuremaid linnu kiiresti ja mugavalt ning on üks peamisi liikumisviise pikematel vahemaadel. Suurlinnades on metroovõrk kaasaegne, odav ja efektiivne viis liikumiseks ning see on selgelt tähistatud nii hiina kui inglise keeles.
Taksod on linnades laialdaselt kättesaadavad ning ametlikud sõidukid kasutavad alati taksomeetrit. Seetõttu tuleks vältida sõite, kus juhid pakuvad fikseeritud hinda või keelduvad taksomeetrit kasutamast. Taksode võtmine on turvaline, kuid soovitatav on kasutada ametlikke peatuskohti, näiteks hotellide, lennujaamade ja rongijaamade juures.
Kuna enamik taksojuhte inglise keelt ei räägi, on soovitatav kanda kaasas hotelli visiitkaarti või aadressi hiina keeles, mis teeb sihtkohta jõudmise lihtsamaks.
Tänapäeval on Hiinas väga levinud ka taksode ja sõiduteenuste tellimine mobiilirakendusega. Kõige kasutatavam teenus on Didi Chuxing (滴滴出行), mida saab kasutada WeChati või Alipay kaudu ning mis võimaldab sihtkoha sisestamist otse rakenduses. See teeb liikumise eriti mugavaks ja vähendab keelebarjääri.
Metrood (地铁 dìtiě) on suurlinnades väga odavad, kiired ja turvalised. Piletid saab osta automaatidest või kassadest, kuid paljudes linnades on võimalik kasutada ka mobiilimakseid (nt Alipay või WeChat Pay), millega saab otse väravast siseneda ilma eraldi paberpiletita.
Suuremaks kohanemiseks vajab harjumist liiklusolukord, eriti suurlinnades. Liiklus võib olla tihe ja dünaamiline ning jalakäijana tasub olla tähelepanelik nii ülekäiguradadel kui ka tänavaid ületades. Eriti õhtusel ajal ja väiksemates linnades tuleb arvestada, et liikluskultuur võib erineda Euroopa omast ning ettevaatlikkus on alati soovitatav.

Söök ja jook
Hiina köök on üks maailma mitmekesisemaid ja tuntumaid. Kuigi ühtset “Hiina kööki” tegelikult ei ole, sest eri piirkondades erinevad toitumisharjumused ja maitse-eelistused märkimisväärselt, ühendavad kogu riiki teatud põhimõtted. Olulisel kohal on toidu värskus, maitsete tasakaal (magus, hapu, soolane, mõru ja vürtsikas) ning erinevate tekstuuride oskuslik ühendamine. Söök on Hiinas üldiselt väga mitmekesine, maitsev ja Euroopa mõistes soodne.
Väljaspool rahvusvahelisi hotelle räägib teenindav personal inglise keelt harva, seetõttu on restoranis tellimine lihtsam kohtades, kus on pildiga menüü, või kasutades tõlkerakendust. Tavapärane on tellida mitu erinevat rooga kogu laua peale ning neid ühiselt jagada, mis on osa kohalikust söömiskultuurist ja võimaldab proovida erinevaid maitseid.
Tänavatoit on Hiinas väga populaarne ning üldiselt ohutu, kui valida kohad, kus toit valmistatakse värskelt ja kus on näha pidevat klientide voogu. Soovitatav on eelistada müügikohti, kus toit valmib otse tellimise peale.
Pekingi part on Hiina üks kuulsamaid roogasid ja sümboleid. Selle ajalugu ulatub keiserliku Hiina aega ning tänapäevane valmistusviis on kujunenud sajandite jooksul. Part valmistatakse pika ettevalmistusprotsessi käigus, mille jooksul nahk kuivatatakse ja maitsestatakse, et saavutada iseloomulik krõbe tekstuur. Seejärel küpsetatakse part spetsiaalses ahjus, sageli viljapuude puiduga, mis annab lihale iseloomuliku aroomi ja maitse.
Tee on Hiinas kõige olulisem jook ja seda juuakse kogu päeva vältel. Levinumad on roheline tee, jasmiinitee ja oolong ning paljudes restoranides pakutakse teed automaatselt ja tasuta. Lisaks juuakse Hiinas sageli ka lihtsalt kuuma vett, mida pakutakse hotellides, rongijaamades ja avalikes kohtades ning mis on osa kohalikust igapäevasest tervisekultuurist.
Karastusjoogid ja pudelivesi on laialdaselt saadaval ning odavad. Alkoholikultuur on pigem seltskondlik ning kõige tuntum alkohoolne jook on riisiviin baijiu, mis on väga kange ja mida tarbitakse peamiselt pidulikel sündmustel. Õlu on samuti laialt levinud ja kergesti kättesaadav.
Toit on üldiselt ohutu, kuid tundliku seedimisega reisijatel tasub esimestel päevadel vältida väga tundmatuid tänavatoite hilistel õhtutundidel. Vürtsikus varieerub piirkonniti märgatavalt, kusjuures lõunaosas ja Sichuani piirkonnas on toit oluliselt teravam. Restoranides on teenindus kiire ning arve tuuakse sageli ilma eraldi küsimata. 

Traditsioonid ja kultuur
Hiina on sügava konfutsianistliku ja budistliku kultuuripärandiga maa, kus traditsioonilised väärtused mõjutavad igapäevaelu ka tänapäeval. Ühiskonna oluliseks aluseks on perekond ning sellest tulenev austus vanemate ja esivanemate vastu. Paljud riigi suurimad festivalid ja tähtpäevad on ajalooliselt seotud looduse rütmide, põllumajandusaasta ja kuutsüklitega. Kuigi Hiinat nähakse sageli ühtse kultuuriruumina, on tegemist väga mitmekesise riigiga, kus erinevates piirkondades, näiteks Guangxi provintsis, elavad rahvusvähemused hoiavad elus oma unikaalseid traditsioone, käsitööd ja eluviise.

Käitumiskultuur ja etikett
Hiina külastamisel on sujuva reisi tagamiseks oluline austada kohalikke seadusi, tavasid ja ühiskondlikke norme, mis võivad Euroopa omadest oluliselt erineda. Igapäevases suhtluses hinnatakse viisakust ja rahulikku käitumist, kusjuures avalikud konfliktid, hääle tõstmine ja tugevalt emotsionaalne käitumine ei ole üldiselt soositud.
Tundlikke poliitilisi teemasid ja avalikke meeleavaldusi tuleks vältida, kuna poliitiline tegevus on riigis rangelt reguleeritud. Hiinas kehtib ka nulltolerants narkootikumide suhtes ning nende omamine või kasutamine on seadusega karmilt karistatav. Avalikus ruumis silmatorkavas alkoholijoobes viibimist ei peeta samuti sobivaks.
Söögilauas on tavapärane jagatud toidukultuur, kus road tellitakse kogu seltskonnale ühiselt ning neid süüakse koos. Samuti tasub arvestada, et järjekordade moodustamine ja isikliku ruumi taju võib rahvarohketes kohtades erineda Euroopa harjumustest.
Kuna inglise keele oskus on väljaspool suuremaid linnu ja rahvusvahelisi hotelle piiratud, on soovitatav kasutada eelnevalt ette valmistatud hiinakeelseid aadresse või nutitelefoni tõlkerakendusi, mis muudavad suhtlemise oluliselt lihtsamaks.

Reisil külastatavad piirkonnad ja asulad
Jangtse kruiisilaev
Kruiisilaev on ehitatud vastama 5-tärni hotelli standarditele ning pakub mugavat ja hästi sisustatud keskkonda kogu reisi vältel.
Laeval on olemas vastuvõtulaud, päikesetekk, massaaži- ja spaateenused, raamatukogu, baar, ööklubi ning kauplus. Õhtuti pakutakse reisijatele elavat meelelahutust ja meeleolukaid programmiüritusi. Kajutid on avarad ja mugavad ning varustatud eraldi vannitoa, istumisala ning rõduga, mis võimaldab nautida Jangtse jõe vaateid otse oma kajutist. 
Toitlustamine toimub täispansioni alusel (kui on ostetud õhtusöögipakett). Joogid ei sisaldu hinnas ning need on saadaval lisatasu eest.
Kruiisi ajal tuleb tasuda kohustuslik jootraha, mis on ligikaudu 150 CNY (umbes 20 EUR) inimese kohta.
Hiina Müür
Suur Hiina müür on kaitserajatiste süsteem, mille varaseimad lõigud pärinevad juba 7.–5. sajandist eKr. Ühtse kaitsesüsteemina hakkas müür kujunema 3. sajandil eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi ühendas eraldiseisvad müürilõigud. Suur osa tänapäeval nähtavast müürist pärineb aga Mingi dünastia ajast (14.–17. sajand). Hiljem ehitati ja täiendati müüri erinevate dünastiate poolt sajandite jooksul. Suure Hiina müüri kogupikkus on sõltuvalt arvestusmeetodist umbes 21 000 km. Sellest ligikaudu 8 800–8 900 km moodustab peamine müürilõik, mida tänapäeval kõige enam külastatakse ja mis on ehitatud peamiselt Mingi dünastia ajal. Müür ulatub idas Bohai mere rannikult kuni Lääne-Hiina mägiste ja kõrbeliste piirkondadeni. 
Müür on keskmiselt 6–9 meetrit kõrge ning umbes 5–6 meetrit lai. Sellel paiknevad vahitornid, väravad ja kindlustatud lõigud, mida ajalooliselt oli kümneid tuhandeid.
Mingi ja Qingi hauakambrid
Nii Pekingi lähedal asuv Mingi dünastia kolmeteistkümne keisri hauakompleks (Ming Tombs) kui ka Hebei provintsis asuvad Qingi dünastia Ida- ja Lääne-Qingi hauakambrid (Eastern and Western Qing Tombs) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja ning on ühed olulisemad keiserliku Hiina matmiskompleksid. Need kompleksid on rajatud traditsiooniliste feng shui põhimõtete järgi, kus asukoht on valitud mägede ja looduskeskkonna kaitstuse ning sümboolse tasakaalu alusel. Hauakambrid on suunatud lõunasse, mis on Hiina traditsioonilises kosmoloogias soodne suund. 
Mingi hauakompleksid paistavad silma oma monumentaalse, kuid harmoonilise arhitektuuriga, mis järgib ranget keiserlikku tseremoniaalset korda. Qingi hauakompleksid jätkavad sama traditsiooni, kuid sisaldavad rohkelt detailseid nikerdusi ja hilisema keisririigi arhitektuuristiili mõjutusi.Need hauakompleksid annavad koos väga hea ülevaate Hiina keiserlikust kultuurist, matmistraditsioonidest ning arhitektuuri arengust mitme sajandi jooksul.
Hutong
Hutongid on Pekingi ajaloolised kitsad tänavad, mis kujunesid välja juba Mingi dünastia ajal ning moodustasid traditsioonilise linnastruktuuri. Hutongide ääres asuvad sisehoovidega majad (siheyuan), mis on Pekingi kultuuripärandi lahutamatu osa. Need tänavad annavad autentse pildi sellest, kuidas inimesed elasid vanas keiserlikus pealinnas.
Zhujiajiao küla
Zhujiajiao on rohkem kui 1700- aastase ajalooga kanalilinn Shanghai lähedal, umbes 30–40 km kaugusel kesklinnast. Seda kutsutakse sageli “Shanghai Veneetsiaks” tänu kanalitele, kivisildadele ja veeteedele, mis läbivad kogu vanalinna. Piirkonnas on kitsad tänavad, traditsioonilised hooned, väikesed sillad ning rohkelt kohvikuid ja suveniiripoode, mis loovad autentse Hiina veeküla atmosfääri.
Taevatempel
Taevatempel on üks Pekingi olulisemaid ajaloolisi ja religioosseid komplekse. Siin käisid Hiina keisrid palvetamas hea saagi ja riigi heaolu eest. Kompleks on kuulus oma täpse sümboolika ja arhitektuuri poolest, kus ümmargused ja kandilised vormid sümboliseerivad taevast ja maad. Taevatempel kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ning on üks Hiina klassikalise arhitektuuri tippe.
Keelatud linn
Keelatud Linn, mida tänapäeval tuntakse ametlikule ka kui Paleemuuesumi, on hiiglaslik paleekompleks Pekingi südames, mis oli ligi 500 aastat Hiina keisrite elukoht ning tavainimestele täielikult suletud. Kompleks koosneb sadadest hoonetest ja sisehoovidest ning oli Mingi ja Qingi dünastiate poliitiline ja tseremoniaalne keskus. Tänapäeval on see üks maailma suurimaid ja paremini säilinud ajaloolisi paleekomplekse.
Terrakotasõdurid
Terrakotasõdalaste armee on üks 20. sajandi olulisemaid arheoloogilisi avastusi maailmas. See uskumatu ansambel leiti täiesti juhuslikult 1974. aastal, kui kohalikud talunikud hakkasid kaevu kaevama. Tegemist on tuhandete elusuuruses savisõdalaste, hobuste ja sõjavankritega, mis valmistati esimese Hiina keisri Qin Shi Huangdi hauakompleksi kaitseks. Iga sõdalane on unikaalse näoilme ja detailidega, mis teeb sellest ühe maailma erakordseima ajaloolise leiu.
Kolme kuristiku tamm
Kolme Kuristiku tamm on maailma suurim hüdroelektrijaam, mis asub Jangtse jõel. Selle ehitamine algas 1994. aastal ja valmis 2012. aastal. Tamm ulatub üle 2300 meetri pikkuseks ning selle taga asuv veehoidla katab ligi 1000 km² ala. Tegemist on Hiina ühe olulisema infrastruktuuri ja energiaprojektiga.

Miks minna?
See reis viib meid läbi Hiina kõige muljetavaldavamate paikade, ühendades ühe tervikliku programmi jooksul futuristlikud suurlinnad, iidse kultuuripärandi ja maailma ühe võimsaima jõemaastiku. Teekond algab säravas Shanghais, kus kõrguvad pilvelõhkujad, ajalooline Bundi promenaad ja traditsioonilised Hiina aiad loovad erakordse kontrasti vana ja uue vahel.
Reisi üheks suurimaks elamuseks on mitmepäevane Jangtse jõekruiis, mille jooksul avaneb võimalus nautida Hiina dramaatilisi kanjonimaastikke, muljetavaldavat Kolme Kuristiku tammi ning piirkondi, kuhu maismaad mööda sageli ei satuta. Kruiis ühendab mugava reisimise, kaunid loodusvaated ja võimaluse kogeda Hiinat hoopis teistsugusest vaatenurgast.
Lisaks viib reis meid Xi’ani, kus ootab ees maailmakuulus terrakotasõdalaste armee – üks olulisemaid arheoloogilisi avastusi maailmas. Pekingis avaneb võimalus seista silmitsi legendaarse Suure Hiina müüriga ning avastada keisririigi hiilgust Keelatud Linnas ja Taevatemplis.
Programmi muudab eriliseks ka võimalus kogeda Hiina tänapäevast elu: sõita kaasaegsete kiirrongidega, jalutada elavatel ostutänavatel, maitsta autentset Pekingi parti ning tunnetada riigi tohutut kontrastiderohkust. See on reis, kus iidne ajalugu, modernne maailm ja Hiina rikkalik kultuur põimuvad üheks unustamatuks elamuseks.

Sihtriik: HIINA (uuendatud 02.12.2025) 

Informatsioon ja nõustamine nakkushaiguste riskipiirkondade ja vaktsineerimissoovituste kohta: https://vaktsineeri.ee/et/reisivaktsineerimine-ja-ennetus

Kiirpass väljastatakse kahe tööpäeva jooksul, kiirkorras ID-kaart viie tööpäeva jooksul. Tähtaega hakatakse arvestama taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast. Lisainformatsioon:https://www.politsei.ee/et/juhend/eesti-passi-taotlemine-taeiskasvanule/taotlemine-teeninduses