Riigiinfo: Kanada

Kanada on suur ja mitmekesine riik Põhja-Ameerikas, mis ulatub Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini ning põhjas kuni Arktikani. Riik on tuntud oma avarate loodusmaastike, rahvusparkide ja puhaste linnade poolest, kus kaasaegne elukeskkond põimub rikkaliku ajaloo ja erinevate kultuuride mõjudega. Kanada pealinn on Ottawa, kuid suurimateks ja tuntumateks linnadeks on Toronto, Montréal ja Vancouver.

Toronto on riigi suurim linn ja majanduskeskus, kus kõrghooned, etniliselt mitmekesine kultuurielu ja rohelised pargid loovad elava linnaruumi. Linna silmapaistvaim sümbol on CN Tower ning läheduses asuvad maailmakuulsad Niagara kosed. Montréalis on tunda tugevat prantsuse kultuuripärandit – ajalooline vanalinn, katedraalid ja kohvikukultuur annavad linnale euroopaliku ilme. Vancouver asub mägede ja ookeani vahel ning on tuntud oma loodusläheduse ja elukvaliteedi poolest.

Kanadas asub mitmeid UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, mis peegeldavad nii riigi looduslikku kui ka kultuurilist mitmekesisust. Tuntumate hulka kuuluvad Banffi ja Jasperi rahvuspargid Kaljumäestikus oma liustike, mägijärvede ja metsiku loodusega, Nahanni rahvuspark looduslike kanjonite ja jugadega ning L’Anse aux Meadows, viikingite asulakoht Newfoundlandis – ainus tõendatud viikingite paik Põhja-Ameerikas. Samuti kuulub UNESCO nimekirja Quebeci vanalinn, mis on üks paremini säilinud koloniaallinnu Põhja-Ameerikas.

Kanada on tuntud oma turvalisuse, korras elukeskkonna ja sõbralike inimeste poolest. See on riik, kus saab ühel reisil kogeda nii suurlinna melu kui ka peaaegu puutumatut loodust – ideaalne sihtkoht neile, kes hindavad avarust, mitmekesisust ja rahulikku elutempot.

Pealinn: Ottawa
Üldpindala: 9 984 670 km²
Elekter: 120V, 60Hz; A- ja B-tüüpi pistikupesad (Eesti seadmete jaoks on vajalik adapter ja sageli ka pingemuundur)
Rahvaarv: ~40 miljonit
Religioon: Riik on usuliselt mitmekesine; levinumad on kristlus (katoliiklased ja protestandid), esineb ka islami, judaismi, hinduismi ja budismi kogukondi ning suur osa elanikkonnast ei kuulu ühtegi usku
Riigikeel: Inglise ja prantsuse keel
Rahaühik: Kanada dollar (CAD)
Ajavahe: Kanada paikneb mitmes ajavööndis; ajavahe Eestiga on ligikaudu −6 kuni −11 tundi (olenevalt piirkonnast)
Telefonikood: +1

Geograafia

Kanada on Põhja-Ameerika suuruselt teine riik maailmas, mille pindala on 9 984 670 km². Riik ulatub Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini ning põhjas kuni Arktika ookeanini, lõunast piirneb Kanada Ameerika Ühendriikidega. Selline asend annab Kanadale erakordselt mitmekesise loodusliku ilme ja väga erinevad kliima- ning maastikuvööndid.

Kanada lääneosas kõrguvad Kaljumäed, kus asub ka riigi kõrgeim tipp Mount Logan (5 959 m). Mäestikualad vahelduvad sügavate orgude, liustike ja türkiissiniste mägijärvedega. Kesk-Kanadas laiuvad avarad tasandikud ja preeriad, mis on riigi olulised põllumajanduspiirkonnad. Idaosas leidub vanemaid mäestikke ja metsarikkaid alasid, sealhulgas Apalatšide põhjaosa.

Kanada on tuntud oma rohke veestiku poolest. Riigis asub suur osa maailma mageveereservidest ning siin paiknevad ka Suured järved – Superior, Michigan, Huron, Erie ja Ontario –, mis moodustavad maailma suurima mageveejärvede süsteemi. Olulisemate jõgede hulka kuuluvad St. Lawrence’i jõgi, mis ühendab Suuri järvi Atlandi ookeaniga, ning Mackenzie jõgi, mis voolab Arktika ookeani.

Rannikualad on samuti väga mitmekesised: Atlandi rannik on tuntud kaljude ja lahtede poolest, Vaikse ookeani rannik pakub fjorde ja vihmametsi, põhjarannikul aga valitsevad tundra ja arktilised maastikud. Suur osa riigi põhjaalast on hõredalt asustatud ning seal leidub ulatuslikke looduslikke alasid.

Kanadas on arvukalt rahvusparke ja kaitsealasid, millest mitmed kuuluvad ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tuntumate hulgas on Banffi ja Jasperi rahvuspargid Kaljumäestikus ning Nahanni rahvuspark looduslike kanjonite ja jugadega. Kanada geograafia, kus kohtuvad mäed, järved, metsad ja ookeanid, teeb sellest ühe maailma looduslikult mitmekesisema riigi.

Kliima

Kanada kliima on väga mitmekesine, kuna riik on pindalalt suur ja ulatub mitmesse kliimavööndisse – Atlandi, Vaikse ja Arktika ookeani ning mäestike ja tasandikeni. Ilmaolud võivad piirkonniti olla väga erinevad.

Lõuna-Kanadas, kus asuvad enamik suuri linnu, on kliima mõõdukas. Suved on soojad, temperatuurid jäävad tavaliselt vahemikku 20–30 °C, talved aga külmad ja lumerohked, eriti sisemaal, kus temperatuur võib langeda –10 kuni –25 °C. Rannikualadel on talved pehmemad.

Vaikse ookeani rannikul, eriti Vancouveri piirkonnas, valitseb mereline kliima – suved on mõõdukalt soojad ja talved pehmed ning vihmased, lund esineb harva. See on Kanada üks leebema kliimaga piirkondi.

Põhja-Kanadas ja arktilistel aladel on subarktiline ja arktiline kliima. Talved on väga pikad ja külmad, temperatuur võib langeda alla –40 °C, suved on lühikesed ja jahedad. Kaljumäestikus on kliima jahedam ning kõrgemates piirkondades püsib lumi sageli suure osa aastast.

Kanada kliima pakub nelja selgelt eristuvat aastaaega ning sobib nii suviseks looduse nautimiseks kui ka talispordiks.

Raha

Kanada ametlik valuuta on Kanada dollar (CAD). Käibel on nii paberkupüürid (5, 10, 20, 50 ja 100 dollarit) kui ka mündid, millel on rahvapärased nimetused nagu loonie (1 dollar) ja toonie (2 dollarit).

Turistidel on mugav kasutada krediit- ja deebetkaarte, mis on laialdaselt aktsepteeritud hotellides, restoranides, poodides ja vaatamisväärsuste juures. Kõige enam kasutatakse Visa ja Mastercardi. Sularahaautomaadid on levinud nii linnades kui ka väiksemates asulates ning neid on lihtne kasutada.

Raha vahetamine on võimalik pankades ja ametlikes valuutavahetuspunktides, kuid sageli ei ole see vajalik, kuna kaardimaksed on igapäevaelus tavapärased. Soovitav on siiski kaasas kanda ka väiksemat kogust sularaha, näiteks jootraha, väiksemate ostude või teenuste jaoks.

Kanadas kasutatakse maksevahendina ainult kohalikku valuutat, välisvaluutat (nt eurod või USA dollarid) igapäevaselt ei aktsepteerita.

Toit

Kanada köök on mitmekesine ja peegeldab riigi kultuurilist mitmekesisust ning erinevate rahvaste mõjusid. Traditsiooniline Kanada toit on kujunenud Euroopa, eriti Briti ja Prantsuse köögi mõjul, kuid tänapäeval on menüüdes rohkelt ka Aasia, Lähis-Ida ja Ameerika köökide elemente.

Üks tuntumaid Kanada toite on poutine – friikartulid juustutükkide ja lihamahlakastmega, mis pärineb Quebecist. Samuti on levinud vahtrasiirup, mida kasutatakse nii magustoitudes kui ka soolastes roogades ning mida peetakse Kanada sümboliks. Rannikualadel on olulisel kohal mereannid ja kala, eriti lõhe, tursk ja homaar, mida pakutakse värskelt ja lihtsate lisanditega.

Prantsuse kultuuri mõjuga Quebeci piirkonnas leidub rikkalikke hautisi, suppe ja küpsetisi, samas kui teistes piirkondades on populaarsed grillroad, praed ja burgerid. Kanada linnades on lihtne leida ka rahvusvahelisi restorane, mis pakuvad toite kogu maailmast.

Magustoitude seas on tuntud butter tart, Nanaimo baar ning vahtrasiirupiga valmistatud maiused. Kohv ja tee on igapäevases kasutuses, samuti on populaarsed käsitööõlled ja kohalikud veinid, eriti Ontario ja Briti Columbia piirkonnas.

Kanada toidukultuur on mitmekesine ja avatud, pakkudes reisijatele võimalust maitsta nii kohalikke traditsioonilisi roogi kui ka maailma eri köökide parimaid palasid.

Kanada traditsioonid ja kultuurilised eripärad

Kanada kultuur on kujunenud mitmete sajandite jooksul ning seda iseloomustab suur mitmekesisus. Riigi kultuuriline nägu on saanud tugevaid mõjutusi nii põlisrahvastelt kui ka Euroopa kolonistidelt, eelkõige brittidelt ja prantslastelt. Hilisem sisseränne Aasiast, Aafrikast ja Euroopast on muutnud Kanada üheks maailma multikultuurseimaks riigiks, kus erinevad traditsioonid ja eluviisid eksisteerivad kõrvuti.

Olulisel kohal on põlisrahvaste kultuur – Esimeste Rahvaste, inuittide ja métis’de traditsioonid. Nende pärand kajastub kunstis, muusikas, tantsudes ja käsitöös ning on oluline osa Kanada identiteedist. Paljud festivalid ja üritused tutvustavad külastajatele põlisrahvaste lugusid, sümboolikat ja vaimseid tavasid.

Muusika ja kunst on Kanada kultuurielus tähtsal kohal. Riik on tuntud nii rahvamuusika, prantsuse kultuuripärandi kui ka kaasaegse pop- ja rokkmuusika poolest. Kultuurifestivalid, kontserdid ja kogukondlikud sündmused on levinud üle kogu riigi, eriti suvekuudel. Spordil on samuti oluline roll – jääjäähoki on rahvuslik sümbol ning populaarne nii mängijate kui pealtvaatajate seas.

Kanadalased on tuntud oma viisakuse, rahuliku suhtlusviisi ja külalislahkuse poolest. Argielus väärtustatakse austust, võrdsust ja isiklikku ruumi. Tervitused on pigem vaoshoitud, kuid sõbralikud, ning ühiskondlikult on oluline salliv suhtumine erinevatesse kultuuridesse ja eluvaadetesse.

Perekond ja kogukond on Kanada ühiskonnas olulised, kuigi peremudelid on mitmekesised. Suurt rõhku pannakse tasakaalule töö- ja eraelu vahel ning vaba aja veetmisele looduses. Kanada kultuur ühendab endas traditsioonid, avatud maailmavaate ja loodusega kooskõlas elamise, pakkudes külastajatele turvalist ja mitmekesist kultuurikogemust.

Kanada riigipühad

• Uusaasta – 1. jaanuar

• Hea reede (Good Friday) – liikuv püha (märts/aprill)

• Victoria päev (Victoria Day) – liikuv püha, mai eelviimane esmaspäev (enne 25. maid)

• Kanada päev (Canada Day) – 1. juuli

• Tööpäev (Labour Day) – liikuv püha, septembri esimene esmaspäev

• Tänupüha (Thanksgiving) – liikuv püha, oktoobri teine esmaspäev

• Mälestuspäev (Remembrance Day) – 11. november

• Jõulud (Christmas Day) – 25. detsember

Sageli tähistatavad, kuid provintsiti erinevad:

• Perepäev (Family Day) – liikuv püha, veebruari kolmas esmaspäev

• Rahvuspäev põlisrahvastele (National Indigenous Peoples Day) – 21. juuni

• Provintsipühad – kuupäev ja nimetus sõltuvad piirkonnast