Riigiinfo Itaalia

Itaalia on maa, kus ajalugu, kunst, arhitektuur ja elurõõm moodustavad ainulaadse terviku. See Vahemere ääres paiknev riik on juba sajandeid inspireerinud kunstnikke, kirjanikke ja rändureid ning kuulub tänapäeval maailma enimkülastatud turismisihtkohtade hulka. Itaalia võlub külastajaid oma mitmekesise looduse, maailmakuulsa köögi, rikkaliku kultuuripärandi ja elava tänavaeluga, kus igal linnal ja piirkonnal on oma nägu ning iseloom.
Itaalia pealinn Rooma on üks maailma kuulsamaid linnu – tõeline vabaõhumuuseum, kus antiiksed varemed, barokkstiilis väljakud ja renessansiaja meistriteosed eksisteerivad kõrvuti kaasaegse linnameluga. Linnas jalutades kohtuvad külastajad Colosseumi, Rooma foorumi, Pantheoni ja Vatikani kunstiaaretega ning kogevad atmosfääri, mida kutsutakse põhjusega „igaveseks linnaks“.
Itaalia on koduks enam kui 60 UNESCO maailmapärandi objektile, mida on rohkem kui üheski teises riigis maailmas. Nende hulka kuuluvad Rooma vanalinn, Veneetsia laguun, Firenze ajalooline keskus, Pompei väljakaevamised, Pisa torn ning paljud teised kultuuri- ja loodusimed. Lisaks ajaloolistele vaatamisväärsustele tuntakse Itaaliat kõrgelt hinnatud moe, kvaliteetse toidukultuuri ja lõunamaise elustiili poolest, kus hinnatakse head seltskonda, maitseelamusi ja elu nautimist.

Itaaliast lühidalt
Ametlik nimi: Itaalia Vabariik (Repubblica Italiana)
Pealinn: Rooma
Pindala: 301 263 km²
Rahvaarv: u 59 miljonit
Riigikeel: itaalia keel
Rahaühik: euro (EUR)
Religioon: valdavalt rooma-katoliku usk
Ajavöönd: Itaalia on Eesti ajast 1 tund taga
Elekter: 220 V, Euroopa tüüpi pistikud
Telefonikood: +39

Geograafia
Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas Apenniini poolsaarel ning ulatub umbes 800 km pikkuselt sügavale Vahemerre. Riigi kuju meenutab sageli „saabast“, mida ümbritsevad läänes Liguuria ja Türreeni meri, idas Aadria meri ning lõunas Joonia meri ja Vahemeri. Põhjas moodustavad loodusliku piiri võimsad Alpid.
Itaaliale kuuluvad ka Vahemere suurimad saared Sitsiilia ja Sardiinia ning mitmed väiksemad saared nagu Capri, Elba ja Ischia. Rannajoone kogupikkus koos saartega on ligi 7600 km, mis teeb Itaaliast ühe Euroopa olulisema mereriigi.
Põhjas piirneb Itaalia Prantsusmaa, Šveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Lisaks asuvad Itaalia territooriumi sees kaks iseseisvat väikeriiki – Vatikan ja San Marino.
Itaalia maastik on väga mitmekesine ning valdavalt mägine või künklik. Põhjas kõrgub Alpide mäestik, kus asuvad Euroopa ühed kõrgeimad tipud. Itaalia ja Prantsusmaa piiril paikneb Mont Blanc ehk Monte Bianco (4810 m), mida peetakse Euroopa kõrgeimaks mäeks. Itaalia ja Šveitsi piiril asub Monte Rosa mäemassiiv, mille kõrgeim tipp Dufourspitze (4634 m) kuulub Alpide kõrgemate tippude hulka.
Alpidest lõuna poole jäävad viljakad orud ja kuulsad järved nagu Garda, Como ja Lago Maggiore. Kirde-Itaalias kõrgub omapäraste sakiliste tippudega Dolomiitide mäestik, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Läbi kogu Itaalia poolsaare kulgevad Apenniinid, mis kujundavad suure osa riigi maastikust. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia saared. Itaalia lõunaosa paikneb seismiliselt aktiivses piirkonnas, kus esineb maavärinaid ja vulkaanilist tegevust. Tuntumad vulkaanid on Vesuuv Napoli lähistel ning Etna Sitsiilias, mis on ühtlasi Euroopa kõrgeim aktiivne vulkaan.
Itaalia suurim jõgi on Po, mis voolab läbi riigi põhjaosa viljaka Po madaliku. Ajalooliselt olulised on ka Tiberi jõgi Roomas ning Arno jõgi Firenzes.
Itaalia geograafia ühendab endas lumised mäetipud, maalilised järved, viljakad viinamarjaistandused, ajaloolised linnad ja Vahemere rannikud, muutes riigi üheks Euroopa mitmekesisemaks ja kaunimaks sihtkohaks.

Kliima
Itaalia kliima on valdavalt vahemereline – suved on kuumad ja kuivad ning talved pehmed ja niiskemad. Tänu riigi pikale põhja-lõuna suunalisele ulatusele ja mitmekesisele reljeefile erineb kliima piirkonniti siiski märkimisväärselt.
Põhja-Itaalias, eriti Po madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Talved on seal jahedamad ja niiskemad ning udu on sage, suved aga kuumad ja kohati väga niisked. Näiteks Milanos jäävad temperatuurid jaanuaris tavaliselt +2 kuni +8 °C vahele ning augustis +19 kuni +28 °C juurde.
Kesk-Itaalias ja Rooma piirkonnas on kliima tüüpiliselt vahemereline. Suved on päikeselised ja väga soojad ning temperatuur tõuseb sageli üle +30 °C. Kevad ja sügis on meeldivalt soojad ning sobivad hästi linnade ja ajalooliste paikade külastamiseks. Roomas on talved pehmed ning temperatuur langeb harva alla nulli. Jaanuaris jäävad temperatuurid tavaliselt +5 kuni +11 °C vahele ning augustis +25 kuni +30 °C juurde.
Lõuna-Itaalias ja rannikualadel kestab soe ilm suure osa aastast. Näiteks Napolis ulatuvad suvised temperatuurid sageli +29 °C-ni ning talvel jäävad päevased temperatuurid enamasti +7 kuni +13 °C vahele. Sitsiilias ja Calabria piirkonnas võivad suved olla väga kuumad ja kuivad.
Itaalia mägipiirkondades – Alpides ja Dolomiitides – on kliima märksa jahedam ning talvel sajab rohkelt lund. Kõrgemates piirkondades tegutsevad tuntud suusakeskused ning temperatuur võib langeda sügavale miinuspoolele. Lund võib aeg-ajalt näha ka Lõuna-Itaalia mägialadel.
Sademete hulk varieerub piirkonniti suuresti. Kõige kuivemad piirkonnad asuvad Apuulias, samas kui Alpide ja Apenniinide nõlvadel võib aastane sademete hulk ületada 1500 mm. Kõige vihmasem periood algab tavaliselt sügisel, eriti oktoobris ja novembris.
Itaalia kliimat mõjutavad ka erinevad tuuled. Suvel ja sügisel võib Lõuna-Itaaliat mõjutada Sahara kõrbest saabuv kuum siroko-tuul (scirocco), mis toob kaasa lämbet kuumust, niiskust ja vahel ka peent liivatolmu. Kirdeosas esineb aga bora – tugev ja külm kirdetuul, mis mõjutab peamiselt Aadria mere põhjarannikut.
Tänu pehmele kliimale, pikale suvele ja rohketele päikesepaistelistele päevadele on Itaalia populaarne sihtkoht aastaringselt.

Riiklikud pühad
1. jaanuar – uusaasta 
6. jaanuar – kolmekuningapäev (Epifania)
Lihavõttepühade esmaspäev – liikuv püha
25. aprill – vabastamispäev (1945. aasta fašismist vabastamise mälestuspäev)
1. mai – tööpüha
2. juuni – vabariigi aastapäev (1946. aasta referendum, millega Itaalia muutus monarhiast vabariigiks)
15. august – suve suurpüha ehk Ferragosto
1. november – pühakute päev (Ognissanti)
8. detsember – neitsi Maarja pärispatuseta saamise püha
25. detsember – esimene jõulupüha 
26. detsember – Püha Stefanose päev  

Lisaks riiklikele pühadele tähistab iga linn oma kaitsepühaku päeva, mis on kohalik puhkepäev. Näiteks Roomas suletakse paljud asutused 29. juunil (Peetruse ja Pauluse päev), Milanos aga 7. detsembril (Püha Ambrosiuse päev).

Raha
Itaalias on ametlik rahaühik euro. Kaardimaksed on laialdaselt levinud ning enamikus hotellides, restoranides ja kauplustes saab tasuda nii deebet- kui krediitkaardiga. Väiksemates kohvikutes, turgudel ja kohalikes pereettevõtetes võib siiski vaja minna sularaha.
Paljudes Itaalia linnades lisandub majutusele turismimaks (tassa di soggiorno), mille suurus sõltub hotelli kategooriast ja piirkonnast. Tavaliselt jääb see vahemikku 2–7 eurot inimese kohta öö eest ning see tasutakse hotellis kohapeal.

Kauplemine ja jootraha
Itaalias ei ole tingimine tavapärane nagu mõnes Vahemere või Lähis-Ida riigis, kuid kohalikel turgudel võib väiksemate suveniiride või kaupade puhul vahel proovida hinnas veidi läbi rääkida. Püsipoodides ja restoranides kehtivad üldiselt fikseeritud hinnad.
Jootraha jätmine ei ole kohustuslik, kuid hea teeninduse eest hinnatakse seda väga. Restoranides jäetakse tavaliselt mõni euro või umbes 5–10% arvest. Kohvikutes ja baarides ümardatakse sageli summa ülespoole. Hotellides on viisakas jätta toateenijale või pakikandjale väike tänuraha.

Elekter, internet ja side
Itaalias kasutatakse 220-voldist elektrisüsteemi ning Euroopa standardile vastavaid pistikuid. Mõnes vanemas hotellis võib kohata ka Itaalia tüüpi kolmeharulisi pistikupesasid, kuid enamasti sobivad Eesti seadmed ilma adapterita.
Internet on laialdaselt kättesaadav ning hotellides, kohvikutes ja restoranides pakutakse tavaliselt tasuta WiFi-ühendust. Suuremates linnades on mobiililevi väga hea. Euroopa Liidu roamingureeglite tõttu saab Eesti mobiilipakette kasutada Itaalias tavaliselt ilma lisatasudeta.

Ohutus ja tervis
Itaalia on üldiselt turvaline reisisihtkoht, kuid nagu suurtes turismilinnades ikka, tuleb tähelepanelik olla taskuvaraste suhtes. Eriti ettevaatlik tasub olla rahvarohketes kohtades, metroodes, rongijaamades ja populaarsete vaatamisväärsuste juures.
Soovitatav on hoida väärisesemed ja dokumendid turvaliselt ning vältida suurte sularahasummade kaasaskandmist. Restoranides ja tänavakohvikutes ei tasu telefoni või rahakotti jätta lauale järelevalveta.
Kraanivesi on Itaalias enamasti joogikõlblik ning linnades leidub palju avalikke joogiveepurskkaeve. Kuna aga sealsed veepuhastusmeetodid ja mineraalide ning bakterite koostis erinevad meie harjumuspärasest kodusest veest, on soovitatav eelistada pudelivett. 
Suvisel ajal tuleb arvestada tugeva päikese ja kuumusega – soovitatav on kasutada päikesekaitsekreemi, kanda peakatet ja juua piisavalt vett.
Enne reisi on soovitatav vormistada reisikindlustus ning võtta kaasa Euroopa ravikindlustuskaart.

Liiklus ja transport
Itaalias on parempoolne liiklus. Suuremates linnades, eriti Roomas, võib liiklus olla väga tihe ja temperamentne ning liiklusstiil erineb põhjamaade rahulikumast liiklusest. Jalakäijatel tasub olla tähelepanelik ka ülekäiguradadel.
Roomas on metroo ja ühistransport mugav viis linnas liikumiseks, kuigi tipptundidel võib see olla väga rahvarohke. Vanalinnades liigeldakse palju jalgsi, sest kitsad tänavad ja ajaloolised keskused ei ole sageli autodele hästi ligipääsetavad.

Söök ja jook
Itaalia köök on üks maailma tuntumaid ja armastatumaid ning selle keskmes on lihtsus, kvaliteetne tooraine ja tugevad piirkondlikud traditsioonid. Itaallaste jaoks ei ole söömine pelgalt igapäevane vajadus, vaid oluline osa kultuurist, perekonnaelust ja suhtlemisest. Toidukorrad on sageli pikad ja rahulikud ning ühine söömine mängib väga tähtsat rolli.
Itaalia köök erineb piirkonniti märkimisväärselt. Põhja-Itaalias kasutatakse rohkem võid, riisi, koort ja juuste ning populaarsed on risotod, polenta ja rikkalikud lihatoidud. Lõuna-Itaalia köök on vahemerelisem – palju kasutatakse oliiviõli, tomateid, köögivilju, mereande ja värskeid maitsetaimi.
Pasta on Itaalia köögi üks tähtsamaid sümboleid ning erinevaid pastaliike leidub sadu. Igal piirkonnal on oma traditsioonilised retseptid. Roomas on tuntud carbonara, cacio e pepe ja amatriciana, Bolognas ragù alla bolognese, Genovas pesto alla genovese ning Napolis tomatikastmega lihtsad, kuid maitsekad pastaroad.
Pitsa pärineb Napolist ning traditsiooniline Napoli pitsa valmistatakse õhukese põhjaga, värske mozzarella, tomatikastme ja väheste kvaliteetsete koostisosadega. Lisaks pitsale ja pastale kuuluvad Itaalia kööki ka focaccia, lasanje, gnocchi, risoto ning arvukad mereanni- ja lihatoidud.
Olulisel kohal on juustud ja oliiviõli. Tuntumate juustude hulka kuuluvad Parmigiano Reggiano ehk parmesan, mozzarella, burrata, pecorino, ricotta ja gorgonzola. Itaalia oliiviõlid on maailmakuulsad ning neid kasutatakse peaaegu igas piirkonnas igapäevaselt.
Itaalia on ka üks maailma tähtsamaid veiniriike. Veini toodetakse peaaegu kõikides piirkondades ning tuntud veinialade hulka kuuluvad Toscana, Piemonte, Veneto ja Sitsiilia. Rahvusvaheliselt tuntud veinid on näiteks Chianti, Barolo, Prosecco ja Amarone.
Magustoitudest on maailmakuulsad tiramisu, cannoli, panna cotta, panna di latte ning käsitööjäätis ehk gelato, mida peetakse üheks Itaalia kulinaarseks sümboliks. Erinevalt tavalisest jäätisest sisaldab gelato vähem õhku ja rohkem naturaalseid maitseid.
Itaalia kohvikultuur on oluline osa igapäevaelust. Espresso juuakse sageli kiiresti baarileti ääres ning cappuccinot peetakse traditsiooniliselt hommikuseks joogiks. Pärast lõunasööki juuakse tavaliselt espressot või digestiivina väikest klaasi limoncellot, grappat või amaro’t.
Traditsiooniline Itaalia söögikord koosneb sageli mitmest osast: antipasti (eelroad), primi piatti (esimene käik, tavaliselt pasta või risoto), secondi piatti (liha või kala), contorni (lisandid) ning dolci (magustoit). Kuigi igapäevaselt süüakse lihtsamalt, on pikad perekondlikud lõuna- ja õhtusöögid eriti nädalavahetustel väga olulised.
Itaalia toidukultuur väärtustab hooajalisust, kohalikke traditsioone ja aeglast nautimist. Just see lihtsate koostisosade, tugevate maitsete ja elurõõmu kombinatsioon teeb Itaalia köögist ühe maailma hinnatuima.

Traditsioonid ja kultuur
Itaalia kultuur on kujunenud sajandite jooksul ning selle mõju kogu Euroopa kunstile, arhitektuurile, muusikale ja kirjandusele on olnud tohutu. Renessansi sünnimaana on see andnud maailmale sellised suurkujud nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raphael ja Bernini, kelle pärandit kohtab riigis igal sammul. Rooma ja teiste ajalooliste linnade tänavatel võib vahetult tunnetada eri ajastute kihistusi, alates antiikajast kuni baroki ja modernse linnameluni. Sealsed suursugused väljakud, kirikud ja purskkaevud ei ole vaid imetlemiseks mõeldud vaatamisväärsused, vaid loomulik osa kohalike igapäevaelust. Itaallased väärtustavad kõrgelt elu nautimist, stiili ja head toitu, kuid kõige keskmes on alati perekond. Perekond mängib inimeste elus ja sotsiaalses võrgustikus üliolulist rolli ning pikad ühised söögikorrad ja pühapäevased suured perekohtumised on siiani vankumatult au sees.

Käitumiskultuur ja etikett
Itaallased on tuntud oma elava, sooja ja emotsionaalse loomuse poolest. Nad on äärmiselt avatud suhtlejad, kes väärtustavad vahetut emotsiooni, mistõttu on sealsed vestlused kirglikud, sageli häälekalt ja nendega kaasneb alati rikkalik kätežestide ning näoilmete kasutamine. See on kohalike jaoks täiesti loomulik eneseväljenduse osa, mitte märk ärritusest. Igapäevaelus ja teeninduses on esikohal vastastikune lugupidamine ning esmakohtumisel on tavapäraseks tervituseks viisakas käepigistus, samas kui tuttavamate inimeste vahel on standardiks põsesuudlused sõltumata soost.
Itaalia on sügavate religioossete traditsioonidega maa ning sealsed kirikud, katedraalid ja kloostrid on pühapaigad, kus kehtivad ranged riietumisreeglid. Kirikusse sisenedes peavad nii meestel kui naistel olema õlad ja põlved kaetud, mis tähendab, et rannariided, liiga lühikesed püksid, miniseelikud ja paljastavad särgid ei ole lubatud. Vatikanis, eelkõige Püha Peetruse basiilikas, ning teistes riigi suuremates ja kuulsamates katedraalides kontrollitakse seda uksel asuvate turvameeste poolt üsna rangelt ja reeglitele mittevastavaid külastajaid lihtsalt sisse ei lubata. Suvel reisides on seetõttu alati mõistlik kotti pista kerge sall või rätik, mille saab sisenemisel kiiresti õlgadele või ümber vöökoha võtta.
Oma kindlad tavad on Itaalias ka toidukultuuris, mis on kohalikele omaette sotsiaalse elu rituaaliks. Kohvikutes on levinud harjumus juua kohv ära püstijalu leti ääres, sest lauda istudes on teenindustasu ja jookide hinnad sageli märgatavalt kõrgemad. Samuti tasub teada, et itaallased joovad piimakohvi ainult hommikutundidel, hiljem tellitakse reeglina vaid espressot. Restoraniarvele lisatakse sageli ametlik fikseeritud kohatasu lauateeninduse ja leiva eest, mistõttu eraldi suurt jootraha ei oodata, kuid silmapaistva teeninduse eest on kombeks jätta lauale mõned mündid. Lisaks tasub arvestada Itaalia kindlate söögiaegadega, kus lõunaks ja õhtusöögiks avatakse köögid vaid paariks tunniks ning vahepealsel ajal on traditsioonilised restoranid suletud.

Kasulikud väljendid
Tere hommikust / päevast – Buongiorno
Tere õhtust – Buonasera
Nägemist – Arrivederci
Palun – Per favore
Tänan – Grazie
Suur tänu – Mille grazie
Vabandust – Scusi
Kuidas läheb? – Come sta?
Jah – Sì
Ei – No
Kui palju see maksab? – Quanto costa?
Kus asub…? – Dove si trova…?

Reisil külastatavad piirkonnad ja asulad
Rooma
Rooma on Itaalia pealinn ja üks maailma kõige ajaloolisemaid linnu, kus antiikajalugu ja tänapäev põimuvad ainulaadseks tervikuks. Linnas asuvad sellised maailmakuulsad vaatamisväärsused nagu Colosseum, Rooma foorum, Trevi purskkaev, Hispaania väljak ja Pantheon. Rooma tänavad, väljakud ja kirikud jutustavad lugusid enam kui kahe tuhande aasta pikkusest ajaloost.
Vatikan
Vatikan on maailma väikseim iseseisev riik ning rooma-katoliku kiriku keskus. Siin asuvad Püha Peetruse basiilika, Vatikani muuseumid ja Sixtuse kabel Michelangelo maailmakuulsate laemaalingutega. Vatikan on üks olulisemaid religioosse ja kunstilise pärandi keskusi maailmas.
Trastevere
Trastevere on Rooma üks romantilisemaid ja omanäolisemaid piirkondi, mida iseloomustavad kitsad munakivitänavad, värvilised majafassaadid ja hubased restoranid. Õhtuti täitub piirkond elava atmosfääri, tänavamuusika ja itaaliapärase meluga.

Miks minna?

See reis on ideaalne võimalus avastada Roomat – linna, kus iga tänav, väljak ja monument jutustab killukese maailma ajaloost. Reis ühendab antiikaja hiilguse, renessansi meistriteosed, barokkstiili elegantsi ja tänapäevase itaalia elurõõmu.
Roomas ei külastata vaid vaatamisväärsusi – siin kogetakse atmosfääri. Jalutuskäik Colosseumi kõrval, mündi viskamine Trevi purskkaevu, õhtune espresso väikeses kohvikus või vaade Püha Peetruse kuplile loovad elamuse, mis jääb meelde kauaks.
Lisaks kultuurile ja ajaloole pakub Itaalia suurepäraseid maitseelamusi, sooja külalislahkust ja ainulaadset elustiili, kus hinnatakse ilu, kunsti ja elu nautimist. Rooma on sihtkoht, kuhu tullakse avastama minevikku, kuid kust lahkutakse emotsioonide ja mälestustega.