Riigiinfo: Egiptus

Egiptus on üks maailma vanimaid tsivilisatsioonikoldeid, kus ajalugu, kultuur ja looduse eripära põimuvad erakordseks tervikuks. Riik asub peamiselt Niiluse jõe orus ning on sajandite vältel olnud oluline kaubandus-, kultuuri- ja tsivilisatsioonikeskus.
Egiptuse sümboliteks on majesteetlikud püramiidid, templid ja hauakambrid, mis jutustavad vaaraode ajastust ning iidse Egiptuse hiilgusest. Samal ajal pakuvad tänapäevased linnad nagu Kairo ja Aleksandria elavat kontrasti ajaloolisele pärandile – siin kohtuvad idamaised traditsioonid, kaasaegne linnamelu ja rikkalik kultuurielu.
Riigi süda on maailma pikim jõgi – Niilus –, mis on andnud elu kogu piirkonnale ning kujundanud Egiptuse maastikku ja kultuuri läbi aastatuhandete. Lõuna-Egiptuses asuv Assuani piirkond on tuntud oma tammi, templite ja rahulikuma elutempo poolest, samas kui Punase mere kuurordid pakuvad kristallselget vett, korallrahusid ja suurepäraseid sukeldumisvõimalusi.
Egiptus on sihtkoht, kus iga päev viib ränduri ajas tagasi – vaaraode saladustest kuni tänapäevase araabia kultuurini, pakkudes nii ajaloolisi avastusi kui ka päikeselist puhkust mere ääres.

Egiptus lühidalt
Riiginimi: Egiptuse Araabia Vabariik
Elanike arv: u 104 miljonit
Pealinn: Kairo
Riigikord: Presidendivabariik
Riigikeel ja usk: araabia keel. Enamik elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid, u 90–95%), lisaks kristlikud (koptid) ja teised väiksemad kogukonnad.
Rahaühik: Egiptuse nael (EGP).
Elekter: 220V, 50 Hz. Kasutusel on Euroopa tüüpi pistikud (tüübid C ja F), seega Eesti reisijale adapterit enamasti ei ole vaja.
Ajavöönd: Egiptus on üldiselt Eestiga samas ajas, kuid hooajaliselt võib esineda kuni 1-tunnine erinevus.
Telefonikood: +20

Geograafia
Egiptus on unikaalse asendiga riik, mis laiub kahel mandril – selle põhiosa asub Kirde-Aafrikas, kuid Siinai poolsaar paikneb geograafiliselt juba Aasias. Riigi strateegiline asend ühendab Aafrikat, Lähis-Ida ja Vahemere piirkonda, olles ajalooliselt olnud maailmatähtsaks kultuuride ja kaubateede ristumiskohaks. Egiptuse Aasia-osa eraldab Aafrika mandriosast tehislik Suessi kanal, mis on üks maailma olulisemaid ja hõivatumaid mereteid. Maismaapiir on Egiptusel kolme riigiga: läänes piirneb see Liibüaga, lõunas Sudaaniga ning kirdes Iisraeli ja Gaza sektoriga. Põhjast piirab riiki Vahemeri ning idast Punane meri.
Egiptuse geograafia on äärmiselt kontrastne, kuna ligikaudu 90% riigi territooriumist on elamiskõlbmatu ja karmide elutingimustega kõrb. Lääne poole jääb hiiglaslik Liibüa kõrb, idas laiub Araabia kõrb ning lõunapiirkondi mõjutab Sahara kõrb. Sellise erakordse loodusliku liigenduse tõttu on peaaegu kogu riigi asustus ja elu koondunud kitsale, kuid erakordselt viljakale alale Niiluse jõe orus, selle deltas, Suessi kanali ümbrusesse ning üksikutesse oaasidesse. Just eluliselt oluline Niiluse jõgi ja selle kallastel arenenud põllumajandus on teinud Egiptuse keset kuiva kõrbe elujõuliseks, kujundades sellest ajalooliselt ühe maailma vanima ja võimsama tsivilisatsioonikeskuse.

Kliima
Egiptuses valitseb valdavalt kuiv ja kuum kõrbekliima, mistõttu on ilmaolud riigis aastaringselt soojad. Suvekuudel on ilm erakordselt ja sageli talumatult palav, mil temperatuurid tõusevad regulaarselt 35–45 °C kraadini, ulatudes eriti just riigi lõunaosas ligi 40 °C-ni. Talvekuud ehk detsember, jaanuar ja veebruar toovad aga kaasa mõnusama ja jahedama perioodi, mil riigi põhjaosas on ilm pehmem – keskmised temperatuurid jäävad sel ajal Vahemere rannikul umbes 20 °C juurde ning ulatuvad Assuanis kuni 26 °C-ni. Kõrbealadel on ilmaolud aga äärmuslikud ja kontrastid suured, pakkudes kõrvetavalt kuumi päevi, millele järgnevad järsult külmad ja jahedad ööd.
Kuigi Egiptust on võimalik külastada igal ajal, jaguneb turismihooaeg selgelt temperatuuride järgi. Kõrghooaeg on detsembrist veebruarini, mis märgib koos oktoobri ja aprilliga üldist parimat ning kõige mõnusamat reisihooaega. Madalhooaeg on juunist augustini, mil lõunamaise päikese eest eelistatakse pigem rannakuurorte.

Riiklikud pühad
7. jaanuar – Kopti jõulud. Kopti kristlaste jõulupüha. 
25. jaanuar – Revolutsioonipäev / Politseipäev - Mälestatakse 2011. aasta rahvaülestõusu algust ning samal päeval tähistatakse ka politseipäeva.
Ramadan - liikuv püha - Islamikalendri püha paastukuu. Kuigi see ei ole ühtne riiklik vaba päev, muutub töökorraldus (lühendatud tööpäevad ja teistsugune elurütm).
Eid al-Fitr - liikuv püha - Ramadani lõpu tähistamine. Üks tähtsamaid riigipühi, kestab tavaliselt mitu päeva.
Sham El-Nessim liikuv püha - Iidne kevadpüha, mida tähistatakse kopti ülestõusmispühade järgsel esmaspäeval.
1. mai – Töörahvapüha - Rahvusvaheline tööliste päev.
30. juuni – 30. juuni revolutsioonipäev - 2013. aasta massimeeleavalduste ja poliitiliste muutuste mälestuspäev.
Eid al-Adha - liikuv püha - Ohverduspüha, islami kalendri üks tähtsamaid pühi. Kestab tavaliselt mitu päeva.
Islami uusaasta (Hijri) - liikuv püha - Tähistab islami kalendri algust.
23. juuli – Revolutsioonipäev - 1952. aasta revolutsiooni aastapäev, mil monarhia kukutati ja loodi vabariik.
Mawlid an-Nabi - liikuv püha - Prohvet Muhammadi sünnipäev.
6. oktoober – Relvajõudude päev - 1973. aasta Yom Kippuri sõja alguse aastapäev.

Raha
Egiptuse ametlik rahaühik on Egiptuse nael (EGP), mille kurss 2026. aasta mai seisuga on ligikaudu 1 EGP = 0,016 EUR (ehk 1 EUR on väärt umbes 60–61 Egiptuse naela). Kuna kohapeal on sularahaarveldus väga levinud ja paljudes kohtades eelistatud, tasub rahalised toimingud enne reisi läbi mõelda. Pangakaardid toimivad sujuvalt suuremates hotellides, kruiisilaevadel ja tuntumates ostukeskustes või meelelahutuskohtades. Sularaha on aga hädavajalik turgudel, suveniiripoodides, taksodes ning väiksemates kohalikes müügikohtades. Reisile on soovitatav kaasa võtta USA dollareid (USD) või eurosid (EUR) ning kindlasti just väikestes rahatähedes, mida on kohapeal mugav Egiptuse naeladeks vahetada või vajadusel otse arveldamiseks kasutada.
Kaardimaksetega arveldamisel tasub meeles pidada, et kuigi Visa ja Mastercard on turismipiirkondades laialdaselt aktsepteeritud, võib terminalides maksmisel või sularahaautomaatidest (ATM) raha välja võtmisel lisanduda kohaliku panga teenustasu. Automaadid ja makseterminalid on Egiptuses kättesaadavad lennujaamades, hotellide fuajeedes, pangakontorites ja suurematel ostutänavatel.

Kauplemine ja jootraha
Kauplemine on Egiptuse turgudel ja suveniiripoodides igapäevane nähtus ning lahutamatu osa kohalikust kultuurist. Ostu sooritamisel tasub arvestada, et kaupmeeste küsitud alghinnad võivad olla tegelikust väärtusest mitu korda kõrgemad. Sõbralik ja viisakas hinnaläbirääkimine on täiesti normaalne ning seda oodataksegi, mistõttu ei maksa esimese pakkumisega kohe nõustuda.
Jootraha ehk kohaliku nimega baksheesh on Egiptuses laialdaselt levinud viis hea teeninduse eest tänu avaldamiseks ning see moodustab sageli olulise osa teenindajate sissetulekust. Restoranides ja kohvikutes on tavapärane jätta jootrahaks 5–10% arve summast. Erinevate väiketeenuste eest, nagu näiteks pagasi kandmine või hotellitoa koristamine, on kohane anda 1–2 EGP suurune tänu. Ekskursioonidel on kombeks premeerida giide ja bussijuhte, kellele jäetakse tavaliselt 5–10 EGP inimese kohta. Eraldi tuleb aga tähelepanu pöörata Niiluse kruiisile: Kruiisilaeval viibides tuleb jätta tippi kogu viibimise aja eest summas 40 € inimese kohta.

Elekter, internet ja side
Egiptus kasutab Euroopa standardile vastavat elektrisüsteemi: 220–230 V pinge ning tüüpi C ja F pistikupesad. Seetõttu sobivad Eesti reisijate laadijad ja seadmed otse kasutamiseks ning eraldi adapterit vaja ei ole.
Internetiühendus on hotellides, kuurortides ja suuremates linnades laialdaselt saadaval, kuid kiirus ja stabiilsus võivad piirkonniti varieeruda. Turismipiirkondades on WiFi tavaliselt olemas, kuid see ei pruugi alati olla väga kiire või ühtlane.
Egiptus ei kuulu Euroopa Liidu rändlusteenuse (roaming) soodussüsteemi, mistõttu Eesti mobiilioperaatori kasutamine võib osutuda väga kulukaks. Seetõttu on praktiline ja soovitatav kohe saabumisel soetada kohalik SIM-kaart või andmesidepakett. Need on turistidele kergesti kättesaadavad nii lennujaamas kui ka ametlikes müügipunktides ning pakuvad märgatavalt soodsamat ja stabiilsemat ühendust.

Ohutus ja tervis
Egiptuses reisimisel on tervise hoidmiseks oluline järgida hügieeni- ja toidutarbimise soovitusi. Jooge ainult suletud pudelivett ning vältige kraanivett, sealhulgas hammaste pesemisel ja jääkuubikute kasutamisel.
Toidu osas on soovitatav eelistada värskelt valmistatud ja korralikult kuumtöödeldud roogasid. Puuviljad tuleks enne söömist ise koorida ning ettevaatlik tasub olla piimatoodete ning toore või pooltoore toiduga. Kuuma kliima tõttu on oluline tarbida piisavalt vedelikku ning hoida veepudel alati kaasas. Samuti tuleb end kaitsta tugeva päikese eest – kasutada kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi ning vältida esimestel päevadel liigset päikese käes viibimist.
Enne reisi on soovitatav sõlmida reisikindlustus ning tutvuda hoolikalt selle tingimustega. Vajadusel hüvitatakse ravikulud ja muud kulud ainult juhul, kui kindlustusele esitatakse nõuetekohased dokumendid.
Kui reisil tekib tervisemure või õnnetusjuhtum, tuleks esmalt pöörduda reisijuhi või giidi poole. Abi saab ka hotelli vastuvõtust või lähimast meditsiiniasutusest.

Liiklus ja transport
Egiptuse liiklus on tunduvalt kaootilisem ja harjumuspärasemast erinevam kui Eestis. Sõidukultuur põhineb sageli pigem kokkulepetel ja signaalitamisel kui rangetel liiklusreeglitel, mistõttu nõuab igasugune teeületus jalakäijatelt ülimat tähelepanu ja ettevaatlikkust. Sarnaselt Eestile on Egiptuses parempoolne liiklus, kuid sellest hoolimata tasub sõiduteed ületades olla alati topeltvalvas. Samuti tasub arvestada, et bussitransfeerid ja ekskursioonid võivad võtta planeeritust kauem aega, kuna teedel on sagedased turvakontrollpunktid, kus sõidukeid ja dokumente kontrollitakse.
Ühistranspordi kasutamisel tasub turistina eelistada ametlikke taksosid või nutirakendusi nagu Uber ja Careem, mis toimivad hästi suuremates linnades ja kuurortpiirkondades ning tagavad fikseeritud ja õiglase hinna. Kohalikud väikebussid ehk marsruuttaksod on küll väga odavad ja liiguvad tihedalt, kuid nende kasutamine võib keelebarjääri, kindlate peatuste puudumise ja ülitiheda asustuse tõttu olla harjumatu ning nõuab head kohalikku orientatsiooni. Pikemate linnadevaheliste vahemaade läbimiseks on turvalisim ja mugavaim valik kasutada litsentseeritud turismibusse või ronge.

Sõit Hurghada lennujaamast kruiisilaevani võib võtta oodatud 4 tunni asemel ca 7 tundi, kuna tee peal läbitakse bussidega palju kontrollpunkte ning tegemist on olukorraga, mida me paraku muuta ei saa. Soovitame Teil endil bussisõiduks kaasa osta vett, snäkke või süüa vastavalt oma maitsele.

Söök ja jook
Egiptuse köök on rikkalik ja mitmekesine, pakkudes laia valikut maitseelamusi, kus on esindatud nii liha-, riisi- kui ka köögiviljatoidud. Paljudes roogades kasutatakse lisaks ka kala ja mereande, eriti rannikualadel.
Traditsioonilistest lihatoitudest on väga populaarsed grillitud kofta ehk maitsestatud hakklihakotletid lamba- või veiselihast ning kebab, mis koosneb marineeritud ja grillitud lihast ning sarnaneb šašlõkiga. Tuntud on ka lambaliha- ja veiseliharoogade erinevad variatsioonid, mida serveeritakse sageli riisi, köögiviljade ja kastmetega.
Eksootilisemate roogade hulka kuuluvad näiteks täidetud tuvi (mahshi hamam), mida serveeritakse riisitäidisega, ning erinevad aeglaselt küpsetatud lihatoidud. Eelroogade ja lisandite seas on olulisel kohal erinevad püreed ja dipikastmed, näiteks tahina (seesamiseemnepasta) ning baba ghanoush (grillitud baklažaani püree).
Taimsetest roogadest on väga levinud ta’ameya ehk kohalik falafel, mida valmistatakse sageli fava ubadest, ning erinevad täidetud köögiviljad, nagu kabatšokid ja baklažaanid.
Magustoidud on Egiptuses tavaliselt väga magusad ja siirupised. Populaarsed on näiteks mehallabeya (piimriisipuding), baklava ning erinevad pähklite ja meega valmistatud maiustused.
Joogikultuuris on igapäevaselt au sees tee ja kange araabia kohv. Väga populaarne ja värskendav kohalik jook on karkade, hibiskusest valmistatud punane jook, mida juuakse nii külmalt kui kuumalt. Lisaks pakutakse sageli ka värskeid mahlajooke, eriti suhkruroost pressitud mahla ja erinevaid troopiliste puuviljade mahlu.

Kasulikud väljendid
Tere – Salam aleikum
Aitäh – Shukran
Jah – Na’am
Ei – La
Palun – Min fadlak (mehele) / Min fadliik (naisele)
Kuidas läheb? – Kayf halak? (mehele) / Kayfa halik? (naisele)
Head aega – Ma’a salama
Pole viga / pole hullu – Ma’lesh
Kui jumal tahab – Inshallah
Kui palju see maksab? – Bikam haza?
Otse – Ala tool
Vasakule – Shimal
Paremale – Yameen
Arve, palun! – El hisab, min fadlak

Reisil külastatavad piirkonnad ja asulad
Hurghada
Üks tähtsamaid turismikeskusi Punase mere kaldal, mis asub Kairost 450 km kaugusel. Kunagisest väikesest kalurilinnakesest välja kasvanud kuurort on täna hotellide arvu poolest maailma esirinnas, koondades rannikule enam kui 200 hotelli. Linn laieneb pidevalt ja koosneb kolmest põhilisest piirkonnast: ajaloolisest El Daharist, elavast Sakkalast ning kaasaegsest Village Roadist, mis on tuntud oma 5 km pikkuse hotellide, kaupluste, kohvikute ja baaride jada poolest.
Luxor
Vaaraode kuldajastu linn ja Egiptuse iidne pealinn Teeba suure impeeriumi ajastul (16.–9. sajand eKr). Linn asub Kairo suhtes lõunaosas, mööda Niiluse jõge 658 kilomeetri kaugusel. Luxorit peetakse maailma suurimaks vabaõhumuuseumiks, kus asub lausa kolmandik kogu inimtsivilisatsiooni pärandist ning mille territoorium jaguneb Niiluse elavaks idakaldaks ja muistseks läänekaldaks.
Esna
Kreeka keeles tuntud ka kui Latopolis (Niiluse ahvena auks), asub Luxorist 55 kilomeetri kaugusel lõunas. Linna Niiluse-äärseid kaldaid kaunistavad eriliselt viljakad mango- ja banaanipuud. Asula on jõelaevanduse jaoks strateegiliseks punktiks tänu sealsetele lüüsidele, mis on ehitatud kaitsma kaldapealseid jõe suurte üleujutuste eest.
Edfu
Muistne pistrikujumal Horose linn, mis asub Niiluse läänekaldal täpselt Luxori ja Assuani vahel. Tegemist on ajalooliselt erakordselt väärtusliku asukohaga, mille hiilgeaeg jääb Ptolemaiose dünastia kreeklaste ehk Aleksander Suure järeltulijate valitsemisaega.
Kom Ombo
Kunagine piirkonna kõige rohelisem küla, mis on tuntud oma rikkalike suhkruroo- ja datlipalmiistanduste poolest. Need tõid endaga kaasa piirkonda ümberasunud nuubialased pärast Assuani tammi ehitamist. Kohalikud tunnevad paika ka krokodillikülana, sest selle iidsed asukad kummardasid Niiluse krokodilljumalat Sobekit, kes vastutas jõu ja kulla eest.
Assuan
Egiptuse lõunapoolseim provints ning maagiline värav Aafrikasse. Siinne loodus pakub erakordset ja maalilist panoraami, kus Sahara kuldkollased liivaluited ümbritsevad otse Niiluse vett. Jõge kaunistavad 85 rohelist ja kiviklibulist graniidisaart, mis on koduks kohalikele nuubialastele, ning kogu piirkond erineb oma erilise õhkkonna poolest oluliselt ülejäänud Egiptusest.
Abu Simbel
Monumentaalne ja eraldatud arheoloogiline paik sügaval Egiptuse lõunaosas Nasseri järve kaldal, kuhu suundutakse läbi kõrbeliiva. Koht on maailmakuulus oma hiiglaslike fassaadikujude ning unikaalse ajaloo poolest, kuna kogu siinne ajalooline kompleks päästeti omal ajal rahvusvahelise suurooperatsiooni käigus tõusva vee eest.

Miks minna?
Egiptus on lummav sihtkoht, kus kohtuvad iidne ajalugu, rikkalik kultuur ja erakordne loodus. See reis pakub haruldast võimalust avastada maailma üht vanimat tsivilisatsiooni ja seista silmitsi tuhandete aastate vanuse ajalooga. Rahuliku ja mugava kruiisi käigus seilatakse müstilisel Niiluse jõel, nautides vaateid, mis on sajandite jooksul jäänud peaaegu muutumatuks, ning külastatakse võimsaid templite komplekse, mis hämmastavad oma mastaapsuse ja arhitektuurilise võimekusega. Lisaks avaneb võimalus kogeda täiesti teistsugust kultuuriruumi, kus põimuvad araabia traditsioonid, põnev turukultuur ning kohalike elanike siiras ja soe külalislahkus. See on eriline teekond, mis ühendab mugava puhkuse, silmaringi avardava ajaloo ja unustamatud elamused üheks täiuslikuks tervikuks.